Majanduskriis suurendab survet ümbrikupalga maksmiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594123260000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti kaubandus-tööstuskoja küsitluse ja maksu- ja tolliameti (MTA) andmete kohaselt jääb ümbrikupalga saajaid aasta-aastalt vähemaks, majanduslikult keerulised ajad suurendavad aga survet ümbrikupalkade maksmiseks.

"Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd "mustalt", et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada," ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus vitiab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord ning ettevõtjate hinnangud olukorrale võivad tuua tagasilöögi.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on senine ümbrikupalkade osakaalu langus toimunud tänu pikaajalisele teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem.

"Ettevõtjad peavad aina olulisemaks oma koostööpartnerite usaldusväärsust ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses," ütles Palts.

Paltsi sõnul saab headest tulemustest hoolimata suureks katsumiseks olukord, kus kriisist tulenevalt suureneb ahvatlus ümbrikupalka maksta.

Ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. 2010. aastal sai täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16 protsenti töötajatest, mullu oli näitaja langenud kaheksale protsendile.  Ettevõtteid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ligikaudu kolm protsenti kõigist ettevõtetest.

Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt väga tugevalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.

"Tänavu kuu kuuga oleme nõnda kontrollinud või muul viisil kontakteerunud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks meie vaatest on neil ümbrikupalga risk. Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa," lisas ta.

Reitmann rõhutas, et vastutus ümbrikupalga vastuvõtmise eest on ka töötajal. Ta lisas, et MTA on määranud töötajatele kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult.

Tänavu on MTA senisest enam tähelepanu pööranud ümbrikupalga maksmisele riigihanke objektidel, näiteks sellel kevadel ja suvel on kontrollide käigus avastatud mitmetelt objektilt registreerimata töötajaid, kes said palka "mustalt". Reitmanni sõnul on lubamatu, et riigihangete objektidel töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras.

MTA juhib tähelepanu, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile keerulistel aegadel. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.

Ümbrikupalga tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal ligikaudu 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab ümbrikupalka 8 protsenti töötajatest ja ligikaudu 25 protsenti Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: