Aeg: uus eelnõu kaitseb üürileandjaid puuküürnike eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594288560000 | amCalendar}}
Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kiitis neljapäeval heaks võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega reguleeritakse üüriturgu ning üürileandjate ja -võtjate suhteid. Eelnõu saadetakse hääletusele riigikogusse.

Eelnõus on kirjas, et eluruumi üürilepingute puhul kaob absoluutne leppetrahvi keeld ja osapooled saavad kokku leppida remondikohustuse jaotamise osas. Lisaks saab üürileandja lepingu üürniku kahekuuse makseviivituse tõttu üles öelda, varem oli selleks ajaks kolm kuud.

Justiitsminister Raivo Aeg ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et eelnõu näol on tegemist kompromissiga ning pole mõtet minna sellisesse äärmusesse, kus üürnikul ega üürileandjal pole üldse kaitset.

"Kui on selline seaduskuulekas üürileandja ja üürilevõtja, siis ei olegi probleeme, lepitakse tingimustes kokku ja kõik on rõõmsad," ütles Aeg, kuid tõi kohe välja, et probleemseks osutuvad nii puuküürnikud kui ka pahatahtlikud üürileandjad.

Aeg ütles, et eelnõu peamiseks eesmärgiks on üürituru korrastamine ning üürileandja kaitsmine puuküürnike eest. Aeg lisas, et seaduseelnõu võimaldab üürilepingu osapooltel sõlmida erinevaid kokkuleppeid ning toob valdkonda tasakaalu.

Eelnõus on kirjas ka mitmed üürnike õiguste kaitsemehhanismid, näiteks on sätestatud piirangud leppetrahvi suurusele. Seeläbi saab ühe rikkumise eest trahvida kuni kümme protsenti ühe kuu üürist, erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20 protsenti ühe kuu üürist.

Eelnõuga luuakse ka selgem regulatsioon eluruumi üürilepingu puhul üüri tõstmiseks ja sätestatakse võimalus kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras.

Üürniku kaitseks aga luuakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav. Sellisel juhul välistatakse üüritõus kuni lepingu lõppemiseni ning määratakse ka viivise maksimaalne määr.

Omanike keskliit soovib parandusi

Omanike keskliidu hinnangul on praeguse seaduse põhihäda liiga jäik reguleeritus ning selle muutmine on samm õiges suunas.

"Võimalust leppida kokku teisiti kui seaduses kirjas, on vähe. See eelnõu annab üürileandjal ja üürnikul leppida kokku ka teisiti kui seadus reguleerib," ütles keskliidu esimees Priidu Pärna.

"Meie tahame näha, et see võimalus oleks veel laiem. Seda lepinguvabadust võiks olla üürilepingu puhul veelgi rohkem," lisas ta.

Kui parlament eelnõud arutama hakkab, tahab omanike keskliit selles aktiivselt kaasa rääkida.

"Kindlasti me teeme riigikogule ettepaneku, et need leppetrahvid peaks olema suuremad. Meie ettepanek on olnud ka, et suuremates omavalitsustes, linnades võiks olla igal pool ka üürikomisjonid, kes neid vaidlusi vaatavad läbi kohtuväliselt," selgitas Pärna.

Praegu on üürikomisjon olemas vaid Tallinnas.

Seadusemuudatused peaksid positiivselt mõjutama kogu üüriturgu. "Kui siiani on olnud mitmeid regulaarseid probleeme, mida pole suudetud lahendada, siis tänaste muutuste valguses kindlasti turg saab selgemad raamid," ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve, Mart Linnart, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: