Alleri (EKRE) sõnul on esmajoones oluline selgitada välja, kas kahjud tulenevalt otseselt võõrtööjõu riiki pääsemise piiramisest. Selleks konsulteerib ministeerium ekspertidega ning asub kahjusid hindama, esimesed kokkuvõtted tehakse juuli lõpus.

"Kõigepealt tuleb kahjud ära hinnata. Ei saa puusalt tulistada ja öelda mingeid suvalisi numbreid välja, ilma, et me teaks, millest on kahju tekkinud ja kas on tekkinud," sõnas Aller.

Alleri sõnul selgitatakse kahju hindamise käigus välja, millest kahju maasikakasvatajatele otseselt tekkis. "Kas ta tekkis ilmastikust, kas tööjõust," lisas ta.

Küsimusele, miks peavad maksumaksjad maksma kinni valitsuse otsusest tuleneva kahju, vastas Aller, et ka põllumajandustootjad ja maasikakasvatajad on maksumaksjad. "Kas see hüvitamisele tuleb, selle üle saame alles arutama hakata peale kahjude hindamist."

Tamm: probleemile oleks tulnud varem reageerida

Maaelukomisjoni esimehe ja endise maaeluministri Tarmo Tamme (Keskerakond) sõnul ei tunnistanud valitsus alguses probleemi olemasolu ning maasikakasvatajatele tuleb tekkinud kahjud kompenseerida.

"Maasikateema liigub äärmusest äärmusesse. Alguses ei tunnistatud probleemi olemasolu, et suudetakse oma inimestega ära koristada. Nüüd selgus, et see ei õnnestunud ja see, et maasikakasvatajatele kompenseerida, minu arust on see väga õige tee. Seda tuleb kindlasti teha, sest kui me üldse Eestis kasvatame meil vaja minevast maasikast kusagil ühe kolmandiku, siis kaks kolmandikku me impordime," ütles Tamm.

Tamme sõnul on vaja leida toetusmeetmeid, et sektoris tegutsevatele ettevõtjatele pakkuda kindlustunnet ning nad ei peaks oma firmasid pankrotti laskma. Ta lisas, et ei ole oluline, kas tegemist on võõrtööliste või kohalike inimestega, ettevõtjal jääb tulu ikkagi saamata.

"Sellega poliitikud tegelikult tunnistavad oma möödalaskmisi, et õigel ajal ei suutnud reageerida. Oleks nad riiki lubatud kolm nädalat varem, siis seda suurt probleemi ei oleks olnud," märkis Tamm.

"Soomlased lahendasid selle probleemi operatiivselt ja kiiresti. Ka eriolukorra ajal nad lubasid riiki esialgu 4500 töölist ja suurendasid hulka 9000 inimeseni. Eks see väike möödalaskmine oli ka poliitikute poolt, oleks võinud kiiremini reageerida. Tagajärjed on kurvad, tootja ei peaks kindlasti olema kannataja, sest temast tingitud need probleemid ei olnud kuidagi."

Tamme sõnul toetas maaelukomisjon algusest peale juba siin olijate riigis viibimise pikendamist. "Mina arvan, et see probleem oleks tulnud lahendada. Loomulikult kõiki terviseohutuse nõudeid täites, vajalikud testid jne. Ma ei ole tänase päevani kuulnud, et Soomes oleks kuidagi tekitanud täiendavat haigestumist need töölised, kes riiki sisse toodi. Vastupidi, seitse Eesti ehitajat nakatus Soomes. Kui kõik on kontrolli all, siis oleks tulnud varasemalt reageerida."