Mais laekus mullusest kuus protsenti vähem maksutulu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1594637940000 | amCalendar}}
Raha.
Raha. Autor/allikas: ERR

Mais kogus maksuamet 634,7 miljonit eurot maksutulu, mida on kuus protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.

2020. aasta viie esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks prognoositud maksutulust täidetud 40,4 protsenti.

Mai aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju väiksemal määral kui aprillis, teatas rahandusministeerium.

Viie kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem, kui lisaeelarve koostamisel planeeriti, seda eelkõige täiendavate tööturu meetmete tõttu, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus teisel poolaastal. 

Mais pöördus keskmine töötasu 7,3-protsendilisse langusesse.

Koos töötukassa makstava töötasu hüvitisega sissetulekud aastases võrdluses siiski kasvasid. Suurematest sektoritest langes palk kõige enam jaekaubanduses 16,7 protsendiga, väiksematest majutuses ja toitlustuses 59,3 protsendiga. 

Sotsiaalmaksu tasumise aprillikuu langus asendus mais 1,1-protsendilise kasvuga. Seda toetas nii võla vähenemine kui töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 28 miljoni euro ulatuses.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes kuus protsenti tänu töötukassa hüvitistele, millelt jooksvalt tulumaksu kinni ei peeta.

Juriidilise isiku tulumaksu mai laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 32 miljonit eurot ehk 52 protsenti. Vähenesid nii erasektori jaotatud kasumid kui ka laekumised erisoodustustelt. 

Aktsiise tasuti mais kokku 79,5 miljonit eurot, mida on 8,5 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi laekumine, vastavalt 16,4 protsenti ja 12,8 protsenti. 

Kütuseaktsiisi laekumist mõjutab alates maist diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ning maagaasi aktsiisimäärade langetus, mis oli valitsuse üks kriisimeetmetest ning kehtib 30. aprillini 2022. Diislikütuse müük lõpptarbijale kasvas võrreldes aprilliga 25 protsenti ning vastab eelmise aasta müügimahule odavamate hindade ning eriolukorra lõppemise tõttu 17. mail. 

Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 9,5 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.

Käibemaksu tasumise langus oli eriolukorrast tingitud mõjude tõttu rahandusministeeriumi hinnangul nii märtsis kui ka aprillis sügav, vastavalt 15,8 ja 20,4 protsenti, kuid mais leevenes eelmiste kuudega võrreldes oluliselt, ulatudes vaid 3,7 protsendini.

Maikuu tasumise langus oli tingitud ettevõtete käivete vähenemisest, kuid sealjuures vähenes ka nende soetus oluliselt. Sellest tulenevalt jäid maksu- ja tolliameti ettevõtetele tehtud sisendkäibemaksu tagastused eelmise aastaga võrreldes koguni 20,8 protsenti väiksemaks, mis avaldas tasumise kasvule positiivset mõju. 

Samuti toetas tasumist käibemaksuvõla ehk tasumata maksukohustuse vähenemine, mille tase oli eelmise kuuga võrreldes seitsme miljoni euro võrra madalam, ulatudes kokkuvõttes 196 miljoni euroni.

Maksuvõla vähenemisele on kaasa aidanud nullmääraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperioodi lõppemine eriolukorra piirangute leevendamise järel ja tavaolukorra taastumine. Käibemaksuvõlg on kokku suurim jae- ja hulgikaubanduses ning ehituse tegevusalal, vastavalt 72 ja 28 miljonit eurot. 

Tegevusaladest panustasid mais käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning finantsteenuste osutamine, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 17 ja 204 protsenti. Jaekaubanduse kasvu tagas müügi kasv spetsialiseerimata kauplustes ehk jaekettides ning soetuse vähenemine aastases võrdluses. 

Samas on olulistes ja suurtes sektorites, nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus, käibemaksu tasumine märkimisväärselt kahanenud, vastavalt 44,5 ja 24 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest.

Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest 50 miljoni euro võrra. 

Sealjuures negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldasid maikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 18 protsenti ning diislikütusel koguni 27 protsenti. 

Ettevõtete maikuu käivete langus ulatus kokku 22,4 protsendini, mis oli sealjuures laiapõhjaline ning 3,6 protsendipunkti võrra sügavam eelmise kuuga võrreldes. Eriolukorra tõttu kehtestatud liikumise ja majandustegevuse piirangud olid veel täisjõus 17. maini, mis avaldasid ka ettevõtete käivetele negatiivset mõju.

Samas alustati 1. juunist ka piirangute olulise leevendamisega ning maikuu käibemaksu deklareerimise ning tasumise kuupäev oli 20. juuni, mil kehtis juba tavaolukord. Juunist alates ongi oodata käivete järkjärgulist taastumist. 

E-kaubandus kasvas kiiresti

Eesti Panga kaardimaksete statistika põhjal selgus, et Eesti-sisene e-kaubanduse käive on tänavu kasvanud esimese viie kuuga 24,2 protsenti.

Maikuus e-kaubanduse käibe kasv eelnevate kuudega võrreldes vaid pisut aeglustus, ulatudes 18,3 protsendini.

Eesti poodidest tehti e-oste mais arvuliselt kokku 1,5 miljonit, mis oli eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus, kuid keskmine tehingu makse tõusis 37 eurolt 44 euroni. Sealjuures ulatus e-kaubanduse käive mais absoluutsummas kokku 66,5 miljoni euroni ehk 10,3 miljoni võrra enam kui aasta varem. 

E-ostude maht välisriikidest, sealhulgas Euroopa Liidust ja muudest riikidest, oli aga viie kuu võrdluses 9 protsenti väiksem. Eestlaste välismaal tehtud e-kaubanduse mahud vähenesid alates märtsikuust ning langus süvenes mais 26 protsendini. 

Kokkuvõttes on e-kaubanduse osakaal Eestis endiselt suurenemas, kuid see on traditsiooniliste kaupluste käibeid arvestades veel võrdlemisi väike, jäädes alla viie protsendi. Eesti sisesele e-kaubandusele andis positiivse tõuke viirusepuhang ning liikumispiirangud, mis ühtlasi suurendasid ka posti- ja kullerteenuste käivet. 

Eelarvepuudujääk 3,1 protsenti SKP-st

Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 816 miljoni euroni.

Võrreldes 2019. aasta mai lõpu seisuga on puudujääk 710 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine ligikaudu 200 miljonit võrreldes eelmise aastaga. 

Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.

Riigieelarve kulusid on kasvatanud kriisileevendusmeetmete väljamaksed. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli mai lõpuks 150 miljoni euro suuruses puudujäägis. 

Rahandusminister Helme: eriti tore, diisliaktsiis näitab ülelaekumist

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles maksulaekumisi kommenteerides, et maksulaekumised on oluliselt paremad, kui aprillis vastu võetud lisaeelarve eeldas.

"Tuletan meelde ja rõhutan üle, et kevadel vastu võetud eelarves ei olnud arvestatud valitsuse majandusmeetmetega tööturu ja ettevõtluse stabiliseerumiseks. Juba tollal, riigikogus eelarvet kaitstes julgesin ennustada, et kui meie meetmed on tõhusad, siis saab eelarvelaekumine olema palju parem. Konkreetselt on maksulaekumised olnud 150 miljonit paremad, kui aprillis prognoositud."

Peamine pluss on Helme sõnul tulnud sotsiaalmaksust ehk tööturutoetus on olnud "kümnesse tõhus".

"Teiseks, ja mis eriti tore, diisliaktsiis näitab ülelaekumist ja seda mitte ainult lisaeelarve vaid ka 2019. aasta sügisel vastu võetud eelarve prognoosiga võrreldes," jätkas Helme.

Maikuu laekumine on võrreldes lisaeelarvega neli miljonit üle ja võrreldes algse eelarvega kaks miljonit üle, märkis minister.

"Sama on näha ka juuni kohta. See tähendab üheselt, et diisliaktsiisi langetuse tulemusel hakkas maks paremini laekuma. Tuletan meelde, et eelmise aasta sügisel, kui eelarvet tegime, ei olnud diisliaktsiisi langetus plaanis. Loomulikult oli ta väiksem koroona ajal."

Helme möönis, et kogu aktsiisitulu osa on kerges miinuses: "See tuleneb nii bensiini ehk eratarbimise vähenemisest koroonakriisis, samuti on vähem laekunud tubakaaktsiisi ja ka gaasiaktsiis tekitab miinust. Tilluke miinus on ka alkoholiaktsiisil, kuid see pilt on keerulisem. Ühest küljest kadus piiride sulgemisel pea täielikult ära lõunapiir, samas kadus ära ka soome turist. Asja teeb keerulisemaks märtsis toimunud tohutu kange alkoholi ost, mis ei olnud mõeldud joomiseks vaid puhastuseks. See tekitas ülelaekumise märtsis, aga augu järgmistel kuudel."

Diisli numbreid vaadates pole mitte mingit eelarvepoliitilist põhjust aktsiisilangetust kahe aasta pärast tagasi pöörata, lisas Helme.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: