Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et juba seni võetud 2,8 miljardi eurosest laenust on osa läinud investeeringuteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nii Kredexile antud raha kui ka MES-ile antud raha kui ka EAS-ile antud raha - me räägime suurusjärgus miljardist - on kõik ju investeering majandusse ja investeering erasektorisse eelkõige," rääkis Helme.

Uute projektide rahastamine selgub juba järgmise aasta riigieelarve aruteludel.

"Mis puudutab järgmisi projekte, ma arvan, et ma juba umbes kümnendat korda räägin, et see on riigieelarve käigus paketina ette võetav arutelu, mis tähendab septembrit," ütles rahandusminister.

"Võib-olla teie küsimus on seotud sellega, et kas on võimalik uus lisaeelarve. Me peame ikka ootama ära suvise majandusprognoosi, maksulaekumised ja kogu majandusliku olukorra, nii et sellele küsimusele me saame vastata septembris, kui hakkame arutama järgmise aasta eelarvet, sealhulgas ka riigi eelarvestrateegiat," ütles peaminister Jüri Ratas (KE).

Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai hinnangul ei pruugi praegu plaanitud viie miljardi eurosest laenust piisata, sest see raha on praktiliselt juba paika pandud.

"Antud hetkel võib juba näha, et sellele summale on kulutuskohad juba välja mõeldud. Selle aasta eelarve puudujääk on umbes 2,5 miljardit, järgmisel aastal umbes üks miljard. Kui siia juurde liita veel nii Kredexi kui ka maaelu sihtasutuse kaudu antavad laenud ja riigiasutuste omakapitali suurendamine, siis tuleb viis miljardit juba täis," rääkis Kattai.

Reformierakondlasest endise rahandusministri Jürgen Ligi hinnangul on suurim probleem see, et puudub plaan laenutsüklist väljumiseks.

"Kriisi ajal tuleb ka eelarveauke lappida ja eelarve võib või peabki olema puudujäägis, aga selleks peab ikka olema mingi plaan, et sellest välja tulla. On selge, et selle kriisi mõju majandusele ei ole lühiajaline, järelikult ka riigisektor peab ennast kokku tõmbama ja selleks peab olema plaan," rääkis ta.

Ka Ligi usub, et viie miljardiga laenuvõtmine ei piirdu.

"Riik peab majandusele appi tõttama, kui on rasked ajad. Ja kui selleks ei ole eelnevatel aastatel reserve piisavalt kogutud, siis üle jääbki üksnes laenu võtmine. Praegune kriis on olnud nii ulatuslik, et lisaraha on olnud vaja hankida," ütles Kattai.