Kevadel kriisi tõttu vastu võetud vähendatud lisaeelarvega võrreldes on poolaasta maksulaekumine 100 miljoni euroga plussis ja aastaks kavandatud maksutulust on juuni lõpu seisuga täidetud umbes pool ehk 3,48 miljardit eurot. Valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub 3,3 protsendini SKP-st ehk 867 miljoni euroni. See tulenebki ühelt poolt kriisimeetmetest ja teisalt vähenenud tuludest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusminister Martin Helme ütles, et oodati hullemat.

"Maksulaekumised on paremad kui me kevadel ennustasime. Tõsi, muidugi madalamad kui enne kriisi, aga oluliselt paremad. Teiseks, erakorralised kulud on olnud väiksemad, kui me algselt ennustasime," rääkis minister.

Helme lisas, et ka tööpuudus pole kasvanud nii kiiresti kui kardetud ja märkis, et tema hinnangul on tugev seos riiklike abimeetmete ning parema majanduspildi vahel. Edasine sõltub Helme sõnul aga sellest, kas Euroopat tabab uus majandust külmutav koroonaviiruse laine ning kuidas see mõjutab meie ekspordipartnereid.

Endine rahandusminister ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (RE) ütles, et majanduse üldseis ei ole veel tõesti hull, kuid riigi rahandust planeerides ei peaks sellest innustuma. Tema sõnul on ka riigi senised majandusmeetmed olnud ebatõhusad.

"Riigi rahandus vajas väga ulatuslikke korrektuure juba enne kriisi ja see jäi tegemata. Praegu on laenurahaga kõik üle kallatud, aga tegelik majanduspilt alles tuleb ja eelmised vead ilmuvad ka välja sellest likviidsusest, mis hakkab tasapisi ju kokku tõmbama," kommenteeris Ligi.

Juuli lõpu seisuga on riigi võlakohustused 3,36 miljardit eurot, mis moodustab 12 protsenti SKP-st.

"Me ei saa kindlalt väita, aga ilmselt ei ole vaja riigil lähiajal laenu juurde võtta ja ilmselt ei ole tarvis stabiliseerimisreservi kasutusele võtta. Väga suur osa sellest rahast, mis me oleme siin suve alguses kokku laenanud, seisab tegelikult praegu lihtsalt likviidsusreservis," rääkis Helme.

"Ma ei näe täna küll vajadust, et sellel või järgmisel aastal peaksime lisalaenu võtma suuremalt kui on lubatud seda selle aasta lisaeelarves, aga me loodame ka, et Euroopa Liidu vahendid avanevad meil juba järgmise aasta kevadel ja see annab ka tõuke meie majanduse kasvule," sõnas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (I).