EL-i juhid otsivad Hollandi vastustatud taastekavale uusi lahendusi
Euroopa Liidu juhid arutasid laupäeval uusi ettepanekuid koroonaviiruse järgsele majanduse taaskäivitamiskavale, et ületada erakorralise Euroopa Ülemkogu teisel päeval peamiselt Hollandi ja Austria vastuseis.
Ülemkogu eesistuja Charles Michel pani ette uue kava, kui tema esialgne 750 miljardi euro kava oli põrkunud niinimetatud säästlike riikide vastuseisule.
Michel tegi uue ettepaneku, mille kohaselt väheneks majanduse taaskäivitamise fondi toetuste osa 500 miljardilt 450 miljardi euroni. Üldmaht jääks endiselt 750 miljardi euro juurde. 300 miljardit sellest moodustaksid laenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kontrolli tugevdamiseks fondi raha kasutamise üle pakkus Michel välja niinimetatud hädapiduri süsteemi. See tähendab, et kui mõni riik ei pea õigeks teise riigi mingite projektide rahastamist, saab ta nõuda asja arutamist ning sel ajal väljamakseid ei tehta.
Sissemaksjate riikide soovidele vastu tulles suurenevad neile tehtavad tagasimaksed ja riigid võivad jätta endale varasemast suurema osa tollitasudest, mis rõõmustab suurte sadamatega Hollandit.
Laupäeva õhtuks kokkuleppele ei jõutud
ERR-i korrespondent Brüsselis Epp Ehand ütles "Akuaalsele kaamerale", et laupäeva õhtuks pole riigijuhid kokku leppinud milleski, kuid vähemalt on reedesed teravad sõnavõtud asendunud veidike parema meeleoluga.
Ehandi sõnul pol hädapiduri süsteem tõenäoliselt vastuvõetav lõunariikidele, kes eelistaks ühe riigi vetoõigusele häälteenamust.
Teisalt pole põhjapoolsed liikmesriigid, eelkõige niinimetatud kasin nelik rahul sellega, et toetuste osa on uue ettepaneku järgi kavas vähendada vaid 50 miljardi euro võrra. "Vahepeal jõudis ajakirjanikeni info, et nad sooviksid toetuste osa jätta 155 miljardi euroni, mis kindlasti ei ole vastuvõetav teistele riikidele," märkis Ehand.
Rutte peab järelevalvet vajalikuks
Hollandi peaminister Mark Rutte rõhutas, et viimane sõna Euroopa Liidu raha kasutamisel näiteks Hispaania või Itaalia rahvuslikeks taasteplaanideks peab jääma liikmesriikidele, kes vastava kava heaks kiidavad.
Rutte nõudmistele vastu tulles sisaldab Micheli uus kava niinimetatud superhädapidurit, mis annab igale riigile kolmepäevase akna ka teiste riikide kulukavade läbivaatamiseks.
Analüütikud on aga hoiatanud, et see viib vetostamisõiguseni ning on kahtlane, kas Hispaania ja Itaalia sellega nõustuvad. Allikate kinnitusel ei ole säästlikud riigid rahul ka laiema paketiga ning sooviksid näha rohkem kärpeid.
"Lõpuks on see ju pakett ja seal on veel palju muid küsimusi lahendada, kuid Micheli ettepanek otsustamise asjus on tõsine samm õiges suunas. Palju teemasid jääb üles ning kas me jõuame need läbi võtta, on järgmise 24 tunni küsimus," ütles Hollandi diplomaat.
Rutte sõnul on Euroopa Liidu järelevalve vajalik, sest see sunnib riike oma tööturgusid reformima.
Enne 27 riigijuhi kõneluste taasalustamist pidas Michel uue ettepaneku testimiseks ümarlaua Rutte, Saksamaa kantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ning Itaalia ja Hispaania peaministri osavõtul.
Kogu toetusfondi maht oleks endiselt 750 miljardit eurot, kuid toetuste osakaal väheneks pisut ning laenude osakaal kasvaks. Toetusi oleks algselt pakutud 500 miljardi asemel 450 miljardi eest ning laenudena jagataks 250 miljardi euro asemel 300 miljardit.
Kui Rutte hakkas toetustele üksmeelset heakskiitu nõudva karmi joonega üksi jääma, sekkus Austria. Kantsler Sebastian Kurzi arvates peaks taaskäivitamisfond üldse väiksem olema.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki koos veel mitme Ida-Euroopa riigijuhiga ei taha näha taaskäivitamisfondi sidumist rohelise poliitika ning õigusriigi põhimõtte järgimisega. Ruttet ja tema liitlasi märgistas ta kui "armetuid".
Morawiecki hoiatas, et "suure tõenäosusega" ei jõuta ka pühapäeval kokkuleppele. Ta kinnitas Poola ajakirjandusele valimisolekut juulis uuesti kohtuda, kui peaks vaja minema kõneluste järgmist vooru. Samuti ei välistanud ta, et kõnelused võivad kesta mitu kuud.
Küll aga toetas säästlikke riike Bulgaaria peaminister Bojko Borisov, kelle arvates on "väga loomulik", kui rohkem panustavad riigid soovivad näha, et raha kasutatakse efektiivselt.
Taastepakett lisandub Euroopa Liidu seitsme aasta eelarvekavale, mille väärtus ulatub triljoni euroni. Ka selle peavad riigijuhid eelolevatel nädalatel või kuudel heaks kiitma.
Toimetaja: Marko Tooming