Euroopa Ülemkogu algas uutmoodi tervitustega. Esimene sel tasemel rahvusvaheline kohtumine koroonaajal tähendab väiksemaid delegatsioone, pidevat desinfitseerimist ja vahe hoidmist teiste inimestega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valitsusjuhtide ümarlaud leiab aset Euroopa maja munakujulise osa kõige laiemas osas, kõige suuremas ruumis, mille pindala on 850 ruutmeetrit ja mis tavaoludes mahutab 330 inimest. Seekordne Ülemkogu on erakordne ka selle poolest, et ajakirjanikud ei ole füüsiliselt oodatud, pressikonverentsid toimuvad internetis.

Valitsusjuhid räägivad tühja pressipoodiumi ees üle oma seisukohad. Ühed tahavad majandust üle Euroopa suures mahus ühtselt turgutada, teised paketti kokku tõmmata ja näha tulemusena suuri struktuurireforme.

"See on Euroopa tõe ja ambitsiooni hetk," ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"Kui Lõuna vajab teiste riikide abi kriisiga hakkama saamiseks, ja ma mõistan seda, sest neil endal on finantsiliselt piiratud võimalused, siis on meie poolt üksnes mõistlik nõuda selget pühendumist reformidele. Kui osa laenust muutub toetusteks, siis on reformid seda enam vajalikud ja vaja on täielikku garantiid," rääkis Hollandi peaminister Mark Rutte.

Holland soovib raha väljamaksmiseks riikide ühehäälset otsust ehk vetoõigust.

Omalt poolt on kokkuleppele jõudmise raskeks teinud Ungari peaminister Viktor Orban, kes on lubanud vetostada õigusriigi põhimõtete rahastamise tingimuseks seadmise.

Eesti jääb jätkuvalt Euroopa eelarvest kasusaajaks riigiks ning viimases ettepanekus muutus kindlamaks Rail Balticu rahastamine ja soodsamaks europrojektide kaasrahastamise määr. Seni ei ole paranenud põllumeeste seis.

"Me peame andma konkreetse, kiire vastuse sellele pandeemiale ja loomulikult käivitama Euroopa majanduse. Meie jaoks on olulised - nii Eesti kui ka kolme Balti riigi jaoks -, et otsetoetused põllumajanduses oleksid ühtlasemad võrreldes teiste riikidega, et me suudaksime neid võrdsustada, ja ühendused teiste Euroopa riikidega ja selleks on Rail Baltic," selgitas peaminister Jüri Ratas.

Eesti ei toeta ka uusi üleeuroopalisi omavahendeid, mis on praeguse plaani järgi tagasimaksete allikas.

Reede õhtul ütles Ratas "Aktuaalsele kaamerale", et riikide ühisosa leidmine on veel kaugel.

"Mulle tundub, et soov kokku leppida on väga suurel enamusel, aga see soov peab olema kõigil 27 riigil," tõdes ta.