2018. aastal sai Elektrilevi 20 miljonit eurot, et viia kiireks internetiks tarvilik valguskaabel 40 000 kasutajani. See projekt kestab veel ligi kolm aastat. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas läinud nädalal määruse eelnõu, millega antaks viimase miili projektidele veel kuus miljonit eurot. Kui kaabli ühe kasutajani viimine maksaks sama palju, kui Elektrilevi projekti puhul, saaks toetusest abi veel 12 000 tarbijat. Ministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling selgitas, et see arvutus on siiski pisut optimistlik.

"Mida rohkem me hajaasustuse poole lähme, seda rohkem ühe aadresi kohta toetust on vaja maksta. Need vahemaad lihtsalt lähevad suuremaks. Elektrilevi projekt sai väga suurt paindlikkust selles osas, et just valida need lihtsamad maapiirkonnad, kus püsiühendust luua. Iga järgmine etapp saab kindlasti olema kallim," rääkis Iling.

Valguskaablite vedamisega läheb üsna kiireks. Tõenäoliselt kuulutatakse toetuse saanud sidefirmad välja enne selle aasta lõppu. Toetuse kasutamiseks on aega kuni järgmise aasta oktoobri lõpuni. Samas, erinevalt eelmisest projektist ei anta viimase miili raha ainult ühele ettevõttele. Maksimaalselt saab üks firma toetust kuni kaks ja pool miljonit eurot. See tähendab, et toetusraha peab jagama vähemalt kolme ettevõtte vahel.

"Mitmeid väiksemaid ettevõtteid on meile viimaste aastate jooksul märku andnud, kes teavad seda kohalikku piirkonda väga hästi. Et just sellist mitmekesisust luua, oligi selline kompromissvariant, et piirame seda summat, mis kasutada on," ütles Iling.

Toetuse najal tuleb ettevõtetel luua võimalused kiire internetiga liitumiseks. Omaette küsimus on, kui paljud inimesed on valmis maksma 200-eurost omaosalust, et neid päriselt võrku ühendataks. Elektrilevi on juba täheldanud, et Lõuna-Eestis soovib valguskaabliühendust ootamatult vähe inimesi. Siin peaks muu hulgas appi tulema teine, üheksa miljoni eurone meede. Iga lõpptarbija jaoks on ette nähtud maksimaalselt 300 eurot.

"300 eurot saab kasutada liitumaks juurdepääsuvõrguga, mis suudab tagada 30 megabitti sekundis kiirust. See võib olla kaabelvõrk, aga saab liituda ka raadiolahendusega võrguga. Siin me mõtleme üle õhu püsiühendust. Toetatakse lairiba terminalseadmete ostmist ja vajadusel ka vastuvõtuantennide paigaldamist," ütles Iling.

Kui valguskaabli võrk peab tagama vähemalt sajamegabitise allalaadimiskiiruse, siis liitumistoetust saab kasutada ka väiksema kiirusega liitumiseks. Raigo Ilingu sõnul seati väiksemad kiirused just selleks, et toetada ka üle õhu leviva internetiga liitumist. Samas kinnitab Iling, et plaanist võimalikult paljudesse kodudesse valguskaabel viia, ministeerium ei loobu. Juba mõeldakse sellele, kuidas kasutada järgmise eelarveperioodi euroraha.

"Ma arvan, et seda võib küll öelda, et senisest 20 miljonist ja 15 miljonist on tulemas suuremaid summasid nii püsivõrkude arendamisse kui 5G koridoride ja 5G piirkondade arendamisse."