Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas määruse eelnõu, mis tõenäoliselt keelaks Eestis telekommunikatsioonifirmades Hiina võrguseadmete kasutamise. Eelnõu mustand peaks avalikkuse ette jõudma mõne nädala jooksul ja pärast seda saaksid turuosalised sellele ka muudatusettepanekuid esitada. Üks suuremaid vaidlustkohti on tõenäoliselt selle üleminekuaeg.

Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütles, et kohene üleminek on mõeldamatu. Tema sõnul planeerivad telekommunikatsioonifirmad võrkude arendusi ette 20 aastat ja mõne seadme kiirkorras keelamine mitte ainult ei osutuks ainuüksi asenduste leidmise tõttu väga kalliks, vaid ka võrgu töökindlus saaks suurelt kannatada. 

"Kui see regulatsioon on agressiivne ja järsk, me ei saa seda kahjuks välistada, sest selliseid variante on ka olnud laual, siis see mõju on klientidele, operaatoritele, riigile ja digiühiskonnale väga negatiivne. Ja see on vaid negatiivne. Võitjaid ei ole," ütles Seppänen.

"Järsu regulatsiooni puhul meil kästakse teha muudatusi, mis ei ole planeeritud. Meil kästakse teha muudatusi, mis ei ole normaalsed. Muudatusi, mille põhjuseks on poliitiline otsus. Mis ei ole seotud võrgutehnoloogiaga. See tähendab hiigelarvu erineva pikkusega katkestusi. Selliseid asju, mida me isegi ei tea. Maailmas ei ole seda varem kunagi tehtud. Võrkusid on vahetatud, aga neid tehakse plaanist lähtuvalt, aga mitte selliselt, et tuleb poliitik ja ütleb, et vahetage võrk ära," rääkis Seppänen.

"Meil on olnud laual selliseid variante, kus seda üleminekuaega ei ole. Või see üleminekuaeg on naeruväärselt lühike. Näiteks kolm aastat või viis aastat. Sellest ei piisa. Me oleme välja käinud üleminekuaja, mis on kümme aastat," rääkis Elisa Eesti juht.

Seppäneni sõnul on just üleminekuaja pikkus kriitiline, arvestades, et kõigile Eesti võrguoperaatoritele maksaks kõigi Hiina seadmete välja vahetamine koos tagajärgedega suurusjärgus kokku kuni 500 miljonit eurot. "Kümneaastane üleminekuperiood võimaldaks seda kulu vältida, kuna siis on aega planeerida ja normaalselt ellu viia võrguvahetust," lisas ta.

"Me ei ole põhimõtteliselt sellele vastu. Me oleme valmis kõike tegema. Me saame aru, et see on asi, mis globaalses pildis praegu on vajalik teha. Aga seda ei või teha nii, nagu on kõige järsemad vaated. Et homme kõik ära vahetada. Praegused telekommunikatsioonivõrgud on digiühiskonna selgroog. Nende järsult muutmine võib selle kõik löögi alla seada. See on eriti ohtlik koroonamaailmas, kus suur osa ühiskonnast võib vajada kodust töötamist," rääkis Seppänen.

Tema sõnul väldiks pikem üleminekuaeg ka võimalikke kahjunõudeid telekommunikatsioonifirmadelt, sest see võimaldaks suuremate lisakuludega võrku arendada Huawei-vabaks. Kui üleminekuaeg teha lühem, plaanib Elisa seda vaidlustada, ütles Seppänen. "Me peame. Meil ei ole muud varianti. Ja teised võrguoperaatorid teevad seda ka. Ma olen kindel."

Hiina tootjate seadmete keelamist, viidates võimalikele turvaohtudele või tagaustele, Seppänen ei usu. Keegi ei ole suutnud tuvastada Huawei seadetest ühtegi tagaust, rääkis Seppänen. Lisaks sellel on seadmed tema sõnul üle tootjate sisuliselt samad.

"Tehnoloogial ja tehnoloogial ei ole mingit vahet, kas ta tuleb Soomest, Rootsist või Hiinast või Ameerikast. Need on kõik sarnased. Need on kõik ehitatud sama standardi alusel. Täpselt samamoodi. Need kõik seadmed valvavad üksteist. Meil on täna keskseadmed kõik Nokia ja Ericsson. Ja ükski raadiovõrk, mis meil on osaliselt Hiinast, ei tegutse üksinda, vaid teda juhivad keskseadmed. Kui seal raadiovõrgus midagi juhtub, siis need keskseadmed teavad sellest kohe," ütles Seppänen.

"Kõik need jutud nagu tagaustest ja muust sellisest on lapsikud. Iga inseneri vaatenurgast, kes tunneb seda tehnoloogiat, kõik naeravad ennast puruks. Kahjuks sõna võtavad ja kommentaare avaldavad inimesed, kes ei ole kunagi võrku oma silmadega näinud, rääkimata käega katsumisest. Ehk puudub ekspertiis. Aga neil jätkub seisukohti ja nägemusi, kui ohtlik see on," lisas ta.

Samas nõustub Seppänen, et tegemist on selgelt poliitilise otsusega. Tema sõnul võiks Eesti küll nõustuda Hiina sideseadmete kasutamise lõpetamisega, kuid teha seda mõistlikul viisil. "Ka aeglasemalt liikudes oleks võimalik soovitud tulemuseni jõuda, võttes üle Eesti liitlaste vaated," lisas Seppänen.

"Me võime öelda, et jah, me teeme selle ära, aga see võtab natukene aega, me teeme seda mõistlikult, nii et ühiskond ei kannata liiga palju. Küsimus ei ole Elisas kui operaatoris. Me oleme ainult vahendaja siin. Küsimus on selles, kuidas hoida tarbijatele tervikuna hindu soodsana, kuidas tagada ühenduskindlus, kuidas vältida liigset kulutamist," lisas Seppänen.

Soome on tema sõnul valinud teise lähenemise. "Soomes vaadatakse, kas on tegelikult tehnoloogilist ohtu. Nii kaua, kui seda ei ole, teemat ei ole. Meie [Elisa] võitsime Soome riigiside võrgu hanke kümneks aastaks koostöös Ericssoniga. Meil on Soomes väga palju Huawei raadiovõrku ja keskseadmed on Ericssonilt ja Nokiast. Täpselt samamoodi kui Elisal Eestis. Riigi operatiivside tuleb meie raadiovõrgu kaudu. Soomes ollakse pragmaatilised. Soomes lähtutakse faktidest. Kuulujutud ja tõestamata väited ei maksa," rääkis Seppänen.

"Hiina seadmed ei ole täna odavamad. Elisa kogemusel on Huawei võrku parem optimeerida kui teisi. Meie arvates Huawei võtab vähem elektrit kui teised võrgud, aga maksab sama palju. Meil on Nokia, Ericsson, Cisco ja Huawei seadmeid ja me kasutame Huaweid seal, kus nad head on", lisas ta. "Kõikidel sidevahendite tootjatel on tehased Hiinas. Ja kõik kasutavad ka Hiina päritolu komponente. Seda teades võib küsida, mida me täpselt peaksime keelama?"

Mai keskel võttis riigikogu vastu elektroonilise side seaduse muutmise seaduse, mis võimaldab valitsusel riigi julgeoleku tagamiseks määrusega reguleerida, milliseid seadmeid võib Eesti sidevõrgus kasutada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatav piiranguid kehtestav määrus on mittedetailne, kuid selle sisuks on siiski näiteks väljaspool Euroopa Liitu toodetud sideseadmete selgem kontrollimine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on valmimas määrus, mis võimaldaks piirata kõrge riskiga tehnoloogiate kasutamist telekommunikatsioonivõrkudes. Sisuliselt võiks see tähendada, et Eesti 5G võrkude rajamisel ei saaks kasutada näiteks Huawei tehnoloogiat. Piirangute kehtima hakkamine on eelduseks 5G sagedusloakonkursiga edasi liikumiseks.