Lätile eraldatakse MFF-i ja taastamisfondi vahenditest lähema seitsme aasta jooksul üle kümne miljardi euro, ütles Läti peaminister Arturs Krišjanis Karinš teisipäeval BNS-ile.

Ehkki Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust vähenesid oluliselt sissemaksed EL-i eelarvesse õnnestus Lätil ikkagi saavutada läbirääkimistel enda jaoks kasulik tulemus, kinnitas peaminister.

Karinši sõnul on eelarveläbirääkimiste tulemused Läti jaoks väga soodsad ja riik saab EL-i uuest eelarvest mitu miljardit rohkem kui eelmisel eelarveperioodil.

"Läti jaoks tähendab see lähema seitsme aasta jooksul rohkem kui kümmet miljardit eurot," ütles ta. 

Lähema seitsme aasta jooksul eraldatakse Läti majanduse arendamiseks peaaegu 10,5 miljardit eurot, 39 protsenti rohkem kui käesoleval seitsmeaastakul 2014-2020.

Vajadusel on Lätil võimalus laenata ülisoodsatel tingimustel taastamisfondi kaudu veel umbes 2,5 miljardit eurot.

Läti saab ühiseelarvest endiselt rohkem kui sinna panustab, keskmiselt 3,6 eurot iga panustatud euro eest, selgitati BNS-ile peaministri kantseleist.

Peaminister rõhutas, et vaatamata ühtekuuluvusfondi kahanemisele pärast Suurbritannia lahkumist, eraldatakse Lätile sealt rohkem vahendeid kui eelmisel perioodil.

Järgmine ülesanne on kavandada raha mõistlik investeerimine, rõhutas Karinš.

"Ülesanne on elementaarne - kasutada võimalust, mille annab meile EL-i liikmelisus ja investeerida raha mõistlikult, et majandus kasvaks," rõhutas ta.

Leedu saab EL-i järgmisest eelarvest 1,7 miljardit eurot rohkem

Leedu diplomaatide sõnul saab riik Euroopa Liidu järgmisest eelarvest 1,7 miljardi euro võrra rohkem kui 2014. - 2020. aasta eelarveperioodil.

Ühtekuuluvustoetused, mis on Leedu jaoks põllumajandustoetuste kõrval teine oluline meede, läbirääkimiste lõppfaasis ei muutunud.

Ühtekuuluvustoetused võivad perioodil 2021-2027 praegusega võrreldes kuni 24 protsendi võrra väheneda, sest Leedu majandusnäitajad liiguvad lähemale bloki keskmistele.

Seda kärbet võib kompenseerida emigratsioonist tekkinud kahjude kompensatsioon. Leedu puhul on see summa pea 180 miljonit eurot.

Uus eelarve näeb ette 490 miljonit eurot Ignalina tuumaelektrijaama likvideerimise toetuseks.

Toetust Kaliningradi lihtsustatud transiidile, mis võimaldab Vene kodanikel lihtsustatud korras läbida Leedu territoorium, tõsteti tippkohtumise raames 50 miljonilt eurolt 189 miljonile eurole.

Presidendikantselei andmetel saab Leedu uuest taastusfondist toetustena ligi 2,4 miljardit eurot ning 2,2 miljardit eurot laenudena.

Põllumajandustoetused suurenevad kõigil Balti riikidel

Nii Eesti, Läti kui Leedu teatasid põllumajandustoetuste kasvamisest Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves.

"Põllumajanduses suurenes otsemaksete üldsumma 40 protsenti - see tähendab, et kui talunikud saavad nüüd 179 eurot hektari kohta, siis 2022. aastast peaks nad saama keskmiselt 200 ja 2027. aastast 215 eurot hektari kohta," märkis Läti peamnister Karinš.

 Otsetoetused Leedu talunikele tõusevad senise 117 euro pealt 200 euroni hektarilt aastal 2022.

Leedu president Gitanas Nauseda esitles Balti riikidele makstavaid suuremaid toetusi kui olulisimat saavutust, mis aitab luua Euroopas õiglasemat mänguruumi.

"Meil on talunikele väga hea pakkumine," ütles president oma kommentaaris ajakirjandusele. "Otsetoetusi võib vaadelda ühel või teisel moel, aga need on osa ühtsest põllumajanduspoliitikast ning majandusteadlasena pean võrdse konkurentsi tingimusi väga oluliseks," lausus ta.