"Olukorrast riigis": riik peaks kohtute avaandmetele ligipääsu suurendama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Ajakirjanik Harry Tuul arutles Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" koos saatesse külla tulnud endise riigiprokuröri Steven-Hristo Evestusega kohtute infosüsteemi eelnõud ja leidsid, et avaandmetele ligipääsu peaks suurendama.

Harry Tuule sõnul teeb olukorra kummaliseks asjaolu, et juba täna ei ole võimalik kasutada erinevaid kohtupidamise andmeid kasutada, kuigi sellist seadust otseselt ei ole.

Evestus ütles, et omavahel on ära segatud avalikud andmed ja avaandmed. "Seda ka justiitsminister oma teates kordas veel hiljem üle, et tegelikult kohtupidamise andmed on Eestis avalikud, kui kohus ise ei ole kohtupidamist kuidagi piiranud, ehk siis seda osaliselt või täielikult kinniseks kuulutanud. Arvata nüüd seda, et kohtupidamine hakkab toimuma suletud uste taga ja keegi ei kuule, mis seal toimub ja ei kuule midagi kohtuotsustest, seda hirmu tundma ei pea," rääkis Evestus.

"Avaandmed on jällegi aga sellised andmed, mis on üsna selline populaarne teema. Avatud valitsemise ja sellises demokraatlikus korralduses liigutakse ju ikkagi selle poole, et avaandmed erinevatel tasanditel oleksid kättesaadavad ja töödeldavad. Nüüd, kui me räägime kohtulahenditest, siis siin on tõesti üks oluline, nüanss, et nendes andmetes on olemas ka isikuandmed, mis tähendab seda, et isikuandmete kaitse seaduse järgi ja üldse isikuandmete töötlemise põhimõtete kohaselt isikuandmete töötlemisele kehtivad omad selged piirangud. Ja kui me mõtleme ka sellele, et meil on reguleeritud Eestis see, et inimese andmed, karistusandmed kustuvad peale seda, kui ka karistatus on kustunud, siis ei tohiks olla enam mingites teistes, kolmandates või neljandajates andmebaasides andmeid selle kohta millal, kus, mis asjaoludel mingi konkreetne inimene on kuriteo või väärteo toime pannud. Riik peab seisma loomulikult selle eest," sõnas Evestus.

Evestus näeb lahendust selles, et riigil on võimalik teha eraldi kokkuleppeid avaandmete kasutamiseks ja panna nendesse kokkulepetesse erinevate rakenduste pakkujate või muude põhjendatud alusel andmete töötlejatega vastavad andmekaitse tingimused, mis reguleerivad seda, et kellegi eraelule või privaatsusele mingit ohtu ei tekiks.

"Riigi sõnum peaks ikkagi olema see, et me suurendame avaandmetele ligipääsu ja nende kättesaadavust. Need teatud ohukohad tuleb lihtsalt kuidagi välistada," lisas Evestus.

Harry Tuule sõnul peaks kogu aeg muretsema kohtupidamise avalikkuse piiramise pärast.

"Kui me vaatame avalikkuse või ajakirjanduse vaatevinklist, siis eelmisel aastal võeti vaikselt vastu mingi seadus, mis lubab kuulutada kinniseks teatud istungeid, kuhu absoluutselt ei puutu isikuandmed. Tegemist ei ole seksuaalkuritegude või perekonnasiseste vägivallakuritegudega, vaid on väga suured ja avalikud asjad, mis tegelikkuses hoitakse poolavalikuna," rääkis Tuul.

"Tänapäeval avalikkus tähendab seda, et ajakirjanikud ja avalikkus pääsevad sinna ligi. Kui see on piisavalt oluline protsess nagu Tallinna Sadama kaasus näiteks, et siis see ongi avalik ja ma ei pea kohtusaali otseselt minema, vaid ma saan seda lugeda näiteks ERR-ist või kust iganes," lisas ta.

"Ajakirjandus peab olema kogu aeg valvel, et avalikku kohtupidamist kinnipoole ei keerataks," lausus ta.

Tuule sõnul on ka avaandmed üks osa avalikkusest. "See võiks säilida. Trend võiks olla pigem niimoodi, et avaandmed on kättesaadavad, välja arvatud teatud olukorras," ütles Tuul.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: