Plastimaksu kehtestamises jõuti kokkuleppele hiljutisel ülemkogul. Uuest aastast hakkavad liikmesriigid maksma 80 senti iga kasutusse võtmata plastikilogrammi eest, vaesematel riikidel on loota ka soodustust.

Liikmesriike tõukasid üksmeelele koroonapandeemia tekitatud kaos ja hiigelvõlad, mille tagasi-maksmiseks tuleb raha leida. Plastimaksust loodetakse saada ligi 6 miljardit eurot. Tegelikult kavandati plasti maksustamist juba enne viirusekriisi, et täita Ühendkuningriigi Liidust lahkumisel tekkivat eelarve-auku.

Plasti ringlusesse võtmine on liikmesriikides praegu väga erinev. Näiteks Eesti, Soome, Malta ja Prantsusmaa suunavad taaskasutusse vähem kui kolmandiku plastijäätmetest. Samas Leedu, Küpros ja Bulgaaria võtavad ringlusse kuni 75 protsenti plastist. Prantsusmaa on välja arvutanud, et uuel aastal tuleb riigil Euroopa Liidule plastimaksu tasuda 1,2 miljardit eurot.

Lisaks raha kogumisele on plastimaksu eesmärk keskkonna säästmine. Samas märgib Sõltumatu kemikaaliteabe teenistus (ICIS), et näiteks plastpudelite tootjad on juba praegu suure surve all, et üha karmistuvaid nõudeid täita. Nad on hakanud kasutama alternatiivseid materjale, mille keskkonnamõju on aga suurem kui plastil: suurem on nii energiakulu, süsihappegaasi õhkupaiskamine kui ka toodete kaal.

Euroopa plastikäitlejate organisatsioon toob välja veel ühe probleemi: plastpakendite taaskasutuse suurendamine nõuab väga suuri investeeringuid kogu tootmisahelas, vaja on innovatsiooni, uusi masinaid, plastpakendite loodussõbralikuks arendamist. Plastimaksuga kogutav kuus miljardit eurot tähendab aga selle võrra vähem raha ringmajanduse edendamiseks.

Kokkuvõttes ei suurenda plastimaks plasti taaskasutamist Euroopas, vaid muudab selle lihtsalt kallimaks. Ka plastikäitlejate organisatsioon hoiatab, et see sunnib kasutusele võtma lõppkokkuvõttes suurema keskkonnamõjuga pakkematerjale.

Plastimaksu lõplikud üksikasjad pole veel selged, aga kuna liikmesriikidele on plaanis jätta plastimaksu kokkukogumise asjus üsna vabad käed, siis tõenäoliselt on eri riikide nõudmised tootjatele väga erinevad ja see hakkab kahjustama ühise turu toimimist, märgib plastikäitlejate organisatsioon.

Plastimaks peaks kehtima hakkama 1. jaanuarist 2021.