Ott Vatter: kahtlase päritoluga e-residentide suhtarv on väga väike ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1596036960000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikontrolli värske audit toob välja, et kuigi e-residentideks peaksid saama vaid õiguskuulekad inimesed, siis riigikontrolör Janar Holmi sõnul puuduvad riigil selle kontrollimiseks võimalused. E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul on kahtlase päritoluga e-residentide suhtarv Eestis väga väike.

Riigikontrolli Soome karistusregistrisse tehtud päring näitas, et vähemalt 48 inimesel oli e-residendiks saamise hetkel kehtiv kriminaalkaristus. Neist omakorda veerand olid kandnud ka reaalset vanglakaristust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et kui politsei- ja piirivalveamet oleks seda teadnud, siis on suur tõenäosus, et mõned neist, aga võib-olla ka kõik ei oleks Eesti e-residendiks saanud," kommenteeris riigikontrolör Janar Holm.

Eesti e-residentsuse programmi juht Ott Vatter ei nõustu hinnanguga, et kahtlase taustaga inimestel on liiga lihtne e-residendiks saada.

"Eesti e-residentsuse saamine nõuab päris põhjalikku taustakontrolli politsei- ja piirivalveameti poolt ja meil on täna kahtlase päritoluga e-residentide suhtarv väga väike, kui me vaatame, et meil on ligi 70 000 e-residenti," ütles Vatter.

Vähest kontrollivõimekust tunnistavad ka siseministeerium ning politsei- ja piirivalveamet. Riigikontroll näeb ühe lahendusena tulevastele e-residentidele suurema tõendamiskohustuse seadmist. Politsei seda mõistlikuks ei pea, sest sellega kaasnev dokumentide kontrollimise kulu oleks ebamõistlik.

"Ka seda me leidsime auditis ja saime kinnitust, et programm on praeguse hetke seisuga tulus," ütles Holm.

Riigikontrolli hinnangul on e-residentsuse programmile kulunud 15,7 miljonit eurot ning otsest kasu on riik saanud 25,2 miljonit eurot. EAS-i enda arvutus näitab ligi üheksa miljoni võrra suuremat tulu.

"Meie oleme arvutanud ikka majanduslikku mõju - maksud, riigilõivud ja raha, mis tuleb Eesti majandusse. Riigikontrolli ja meie tuluarvutused olid väga sarnased, aga kulu osas olid märkimisväärsed erinevused," selgitas Vatter.

Holmi hinnangul muutub võimalike riskide realiseerumisel vaidlus programmi tulususe üle mõttetuks.

"Kui ühel hetkel midagi negatiivset nende isikute poolt toime pannakse, siis ei ole mõtet üldse rääkida sellest, et see programm mingit tulu saab Eestile tuua, vaid ta toob väga selget mainekahju. Ja mainekahju on väikeriigile hukatuslik," tõdes riigikontrolör.

"Meie puhul on nad taustakontrolli läbinud. Meil on nende andmed, me võtame nende sõrmejäljed ja biomeetria ning see süsteem on turvalisem. Ettevõtte saab täna Eestisse luua ka ilma e-residentsuseta," märkis Vatter.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem on riigikontrolli kriitikaga osaliselt nõus, kuid peab kriteeriumitele mittevastavate inimeste arvu siiski väikeseks.

"E-residentsuse taotlemine on täna juba märkimisväärselt pikk ja põhjalik protsess. Me peame vaatama selle pilguga ikkagi, et me seda reguleeriks mõistlikult," ütles Siem.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: