Ratas: EL-i taaskäivitamiskava analüüs täitis oma eesmärki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Tartu ülikooli analüüs, mis leidis, et Euroopa Liidu ühislaenu kava on suure tõenäosusega aluslepingutele vastav, peaks peaminister Jüri Ratase (KE) hinnangul sisepoliitilisi pingeid leevendama. Ratase sõnul oligi analüüsi eesmärk selguse toomine.

Analüüsi viis riigikantselei tellimusel läbi Tartu ülikooli õigusteaduskonna Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter. Tema sõnul näitas analüüs, et väljapakutud viisil laenu võtmine otse eelarvevälistele projektidele, mida liikmesriikides edasi rakendatakse, on põhimõtteliselt Euroopa Liidu pädevuses, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegemist on majandusvaldkonnas vastuvõetavate meetmetega, need programmid on liikmeriikidele suunatud restruktureerimise läbiviimiseks /.../, näiteks parema, puhama energia saavutamiseks. Selles kontekstis Euroopa Liidul on pädevus, on seal varem tegutsenud," selgitas Ginter.

Tema sõnul on tähtis, et riikide vahel ei teki ristkäendust, et nii Euroopa Liidul kui ka igal liikmesriigil on omad kohustused.

"Iga liikmesriik lubab maksta Euroopa Liidu eelarvesse oma osa nii, nagu ta kokkulepitud on, iga riik maksab tagasi oma laenud nii, nagu ta kokkulepitud on. Ja ükski Euroopa Liidu võlausaldaja ei saa tulla seda võlga Euroopa Liidu liikimesriikide käest otse küsima," rääkis Ginter.

Peaminister Jüri Ratase sõnul on taaskäivitamise kava õiguslikku alust eelnevalt juba hinnanud Euroopa Komisjon.

"Minu tunnetus oli see, et aluslepinguga on asi kooskõlas ja kui me olime koos ka viimases Euroopa Liidu Ülemkogus, siis tegelikult see teema ei tõusetunud, sest seal oli ka oma jurdiilise hinnangud andnud näiteks Euroopa Komisjon," rääkis peaminister.

Ratase sõnul peaks analüüsi tulemused leevendama sisepoliitilisi pingeid taasterahastu aluslepingutele vastavuse osas. "Ma usun, et ta kindlasti teeb pilti selgemaks. See oligi tegelikult eesmärk," ütles ta.

Koroonakriisi sattunud Euroopa Liidu erakorralise hädaolukorra mehhanismina loodud taasterahastut on kritiseerinud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Analüüsi vajadusest on rääkinud rahandusminister Martin Helme.

"Ma ei ole analüüsi jõudnud lugeda, nii et ma ei oska pikemalt kommenteerida. Uudise põhjal mulle jäi küll mulje, et väga pingutatult oli otsitud see seos," ütles ta.

Euroopa Parlamendi EKRE saadiku Jaak Madisoni sõnul ei leia analüüs sugugi nii üheselt, et taasterahastu põhimõtted on Euroopa Liidu aluslepingutega kooskõlas.

"Doktor Carri Ginter ütleb, et kuna informatsiooni on niivõrd vähe ja see on niivõrd üldsõnaline kokkulepe - Euroopa Nõukogu ehk siis valitsusjuhtide poolt kokklepituna -, siis on väga raske anda täpset hinnangut, kuid tõenäoliselt on see kokkulepe aluslepinguga kooskõlas ehk on ka tõenäosus, et ta ei ole aluslepinguga kooskõlas," kommenteeris Madison.

Euroopa Komisjon tahab majanduse taaskäivitamiseks laenata 750 miljardit eurot, millest 390 miljardit läheb käiku toetustena ja 360 miljardit laenuabina.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: