EL-i valitsusjuhid saavutasid eelarvekokkuleppe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1595302860000 | amCalendar}}
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel (vasakul) ja Eesti peaminister Jüri Ratas valitsusjuhtide arutelul
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel (vasakul) ja Eesti peaminister Jüri Ratas valitsusjuhtide arutelul Autor/allikas: Jüri Ratase Facebook

Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid teisipäeva varahommikul, kõneluste viiendal päeval kokkuleppele ühenduse järgmise seitsme aasta eelarves ja majanduse taaskäivitamise fondis ehk kokku 1,82 triljoni euro jagamises.

Niinimetatud kasinate eelarvesse sissemaksjate riikide survel kahanes ühisel laenul põhineva fondi toetuste maht 390 miljardile eurole ja suurenesid oluliselt neile tehtavad tagasimaksed. Rahastamise sidumine õigusriigi põhimõtete järgimisega jäi kokkuleppes üldsõnaliseks.

Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve mahuks jääb 1,074 triljonit eurot. Sellele lisandub Euroopa Liidu riikide ühislaenul põhinev majanduse taaskäivitamise fond mahuga 750 miljardit eurot. 390 miljardit eurot sellest läheb käiku toetustena ja 360 miljardit eurot laenuabina.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni algne ettepanek nägi ette ühislaenust rahastatud toetusi 500 miljardi euro ulatuses. Selline oli ka Euroopa Komisjoni ettepanek. Sellele olid aga vastu konservatiivse rahanduspoliitikaga jõukad sissemaksjad riigid Holland, Austria, Rootsi, Taani ja ka Soome.

Kasinad sissemaksjad surusid toetuste paketi alla ja võitlesid ühtlasi endale välja oluliselt suuremad tagasimaksed, et nende koorem tulevikus väiksemaks jääks.

Samuti tugevneb kasinate riikide survel kontroll raha kasutamise üle. Lõviosa majanduse taaskäivitamise fondist läheb kasutusse reformideks ja investeeringuteks majanduse konkurentsivõime ja vastupidavuse tugevdamiseks ning rohe- ja digipöörde edendamiseks.

Riigid esitavad raha kasutamiseks investeeringuplaanid, millele peavad rohelise tule andma Euroopa Komisjon ja häälteenamusega ka riike esindav nõukogu. Igal riigil on aga võimalik ka väljamaksed teisele riigile peatada ja nõuda asja arutamist Euroopa Ülemkogus, kui ta leiab, et teine riik ei liigu vastavalt lubatule seatud eesmärkide suunas.

Teine suurem vastuoluline teema oli rahastamise sidumine õigusriigi põhimõtete sidumisega. Politico andmeil on lõplik sõnastus selles osas üsna üldine, mis võimaldab Ungari peaministril Viktor Orbanil leppele alla kirjutada, aga samas võimaldab siiski vajadusel sanktsioone rakendada.

Ratas: Eestil läks eelarvekõnelustel üle ootuste hästi

Eesti saab uuest pikaajalisest eelarvest aastateks 2021-2027 6,8 miljardit eurot. Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks põhieelarvele üle pooleteise miljardi euro toetusi. Seega saab Eesti EL-i eelarvest kokku pea 2,17 miljardit eurot rohkem kui lõppeval perioodil. Samuti on võimalus võtta laenu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Iga EL-i eelarvesse sisse makstud euro kohta saab Eesti järgmise seitsme aasta jooksul 2,8 eurot. Kui arvestada juurde ka taaskäivitamise kava, siis 3,5 eurot, seisab valitsuse teates.

Eesti peaminister Jüri Ratas ütles pärast kokkuleppe saavutamist, et Eesti jaoks olid eelarvekõnelused edukad ning saavutatud kokkuleppega võib rahul olla.

"Saame hakata kiiresti tegema majanduse taaskäivitamiseks vajalikke mahukaid investeeringuid ja reforme. See tähendab meie ettevõtjatele kindlustunnet, aga ka reaalseid rahapaigutusi, mis aitavad luua töökohti ja elavdada majandust," sõnas peaminister.

Ratase sõnul aitab euroraha ellu viia valmiva riikliku strateegia Eesti 2035 eesmärke. "See tähendab järgnevatel aastatel panustamist näiteks targemasse majandusse, teadusesse, energiaüleminekusse ja -säästu, süsinikuheite vähendamisse energeetikas, tööstuses, transpordis ja põllumajanduses. Samuti panust tervisevaldkonna võimekusse, haridusse, kiirematesse rongi- ja internetiühendustesse ning kohaliku elu edendamisse," tõi peaminister näiteid olulistest reformidest ja investeeringuplaanidest.

Uuest pikaajalisest eelarvest on Eestil kasutada kolm miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendeid. Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline läbirääkimiste saavutus Eestile ka algse pakkumisega võrreldes kaasfinantseerimise määra vähendamine 45 protsendilt 30 protsendile, mis kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku finantseerimisvajadust nendesse umbes miljardi euro võrra.

Ratase sõnul on ka põllumeestel põhjust rõõmustada, sest uuel eelarveperioodil tõusevad oluliselt otsetoetused ja väheneb vahe suuremat toetust saavate liikmesriikide põllumeestega. Esialgse ettepaneku järgi oleksid toetused hektari kohta suurenenud 66 protsendilt 76 protsendini EL-i keskmisest, ent läbirääkimistel õnnestus saavutada parem tulemus.

Läbirääkimiste alguses reedel otsetoetuste ühtlustamise võimalust veel ei olnud, märkis Ratas intervjuus ERR-ile.

"Võib öelda, et mõned päevad tagasi Leedu, Läti, Eesti ühispalvega me näeme seda, et Euroopa Liit annab ka kolme Balti riigi põllumeestele otsetoetusi juurde, et neid ühtlustada. Sisuliselt tähendab see seda, et Eesti ja ka Läti, Leedu stardib aastaks 2022 tasemelt 200 eurot hektari kohta. See tähendab seda, et me jõuame aastaks 2027 215 euroni hektari kohta. Siin võib julgesti öelda, et see on 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. See on peaaegu nagu juba Poola tase aastal 2027," rääkis Ratas.

Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti põllumeeste otsetoetusteks 1,35 miljard eurot, mida on 35 protsenti enam kui praegusel perioodil. Samuti lisandub maaelu toetusteks 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast.

"Kui varem oli kord selline, et teisest sambast esimesse saab kanda üle 25 protsenti, siis nüüd on see võimalus 30 protsenti. See kas ülekanne toimub, et otsetoetusi veel suurendada, on eraldi otsus, mis nõuab valitsuse arutelu. Aga põhimõtteliselt see võimalus on olemas."

Eelarves ja taaskäivitamise kavas on Eestil positiivse keskkonna- ja kliimamõjuga tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot.

Ratas tõi ühe olulise läbirääkimistel saavutatud eesmärgina esile Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele ka ELi-poolse soodsa finantseerimismäära kindlustamise. "Eesti, Läti ja Leedu unistus kiirest ja keskkonnasõbralikust raudteeühendusest Euroopaga saab teoks. Lisarahastus eelarveläbirääkimistel suurenes jooksevhindades kogu projektile kokku 1,56 miljardit eurot.," sõnas Ratas.

Uusi makse uue pikaajalise eelarve ja taaskäivitamise kavaga ei kehtestata. Muudatus toimub omavahendite arvestuses, mis hakkab tulevikus ka sisaldama lisaks riigi rahvuslikule kogutulule ringlusesse võtmata plastpakendi jäätmeid.

 

Euroopa Liidu valitsusjuhid Brüsselis eelarvet arutamas Autor/allikas: Jüri Ratase Facebook

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: