"Olukorrast riigis" 2. augusti saates kõnelesid saatejuhid Andrus Karnau ja Harry Tuul teiste teemade hulgas rahvastiku- ja perepoliitika osakonna väljatöötamisel olevast perepileti regulatsioonist. Ajakirjanike arutelust tulenes, et nad ei ole mõistnud perepileti eesmärki ja vajadust, milleks on tagada lasterikastele peredele parem ligipääs lastega seotud teenustele.

Valitsuse tegevusprogrammi järgi on valitsuse eesmärgiks kujundada peresõbralik Eesti. Sellesse, et Eestist saaks peresõbralik riik, kus lastel on turvaline kasvada ning partnerite ja põlvkondade vahel valitseb armastus, austus ja hoolimine, saab meist panustada igaüks.

Lisaks lastega peredele vajalike teenuste ja toetuste täiendamisele tuleb muuta ka hoiakuid, millest reaalsed muutused sageli ühiskonnas just alguse saavadki. Praegu on avaliku- ja erasektori teenusepakkujad kujundanud ühiskonnas hoiaku, et reklaamivad küll perepiletit, aga samal ajal saab tavaliselt teenust kasutada üksnes piiratud arv pereliikmeid.

Praktikas kohaldub perepilet suuresti kahele vanemale ja kahele lapsele ning ei arvestata suuremate perede vajadustega. Laste koolivaheaja ja vanemate puhkustega on taaskord päevakorda tõusnud perepileti probleem, et lasterikkad vanemad tunnevad nördimust - ettevõtete poolt pakutava perepilet ei kohaldu kõigile nende pere lastele ja osta tuleb juurde täishinnaga pileteid.

Lasterikaste perede vanemate sõnul tuleb kolme ja enam lapsega perel arvestada mängumaad külastades pea 100-eurose sissepääsuhinnaga. Planeeritava perepileti eesmärk on võimaldada, et lasterikkad pered saaksid rohkem osa meelelahutusest ja vaba aja veetmise võimalustest.

Soovime luua lahenduse, et perepiletiga saavad teenuseid kasutada nii ühe, kahe kui ka kolme ja enama lapsega pered.

Perepiletisüsteemist saavad võita ka kärgpered. Näiteks, kui üks kärgpere vanematest on lasterikka pere vanem, siis tagab perepilet ka neile soodsamatel tingimustel võimaluse külastada meelelahutusasutusi kasutada muid vaba aja veetmise võimalusi.

Perepilet ei kohalduks juhul, kui lapsed ei ela ühes leibkonnas. Sel juhul on tegu sisuliselt mitme erineva leibkonnaga, kus lastega seotud kulusid kannavad rohkem kui kaks täiskasvanut. Selline olukord ei ole samane lasterikka perega, kus näiteks viie lapse kulude kandmine lasub ainult (kuni) kahel lapsevanemal.

Oleme perepileti väljatöötamiskavatsusega jõudnud etappi, kus kaardistame ettevõtete jaoks võimalusi, et nad saaksid soovi korral kontrollida, kas tegemist on lasterikka pere lastega. Rahvastiku- ja perepoliitika osakond koostöös partneritega tegeleb võimaliku parima lahenduse väljaselgitamisega. Tõdeme, et otsitav lahendus peab olema teenusepakkujale mugav ega saa tekitada olulist lisakulu, mis võiks pärssida perepiletite kasutuselevõttu.

Rahvastiku- ja perepoliitika osakond on saanud tagasisidet, et kõik ettevõtted ei pea juba praegu vajalikuks kontrollida, kas perepileti ostjate puhul on tingimata tegemist lasterikka pere laste ja nende vanematega. Samal ajal peab ühtse süsteemi puhul olema ettevõttel ka kontrollimisvõimalus, kuid selle kasutamine jääks tulevikuski iga ettevõtte enda otsustada.

Tõenäoliselt need ettevõtted, kes juba nüüd pere koosseisu ei kontrolli, jätkavad sama praktikat ka hiljem. Tunnustan siinkohal neid ettevõtteid, kes ei piira perepiletiga laste arvu erinevate vaba aja veetmise võimaluste pakkumisel.

Perepilet on ühtaegu nii praktiline kui ka hoiakuid kujundav küsimus. Meedial on siin samuti suur vastutus, kujundamaks ühiskonna hoiakuid peresõbralikumaks. Perepileti regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse valmimise tähtaeg on käesoleva aasta novembris.

See on alles esimene samm eelnõu väljatöötamise protsessis ning jõustumine sõltub mitmetest asjaoludest, mis selguvad väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus.