Kõik perearstid kergemate haigusnähtudega koroonatestile ei saada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1596535620000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eestis on koroonaviiruse testimiseks vajalik perearsti saatekiri. Kõik arstid aga kergemate haigusnähtudega patsiente testima ei saada, ehkki testimisjuhend seda ette näeb. Nii jääb neil patsientidel üle minna tasulisse testimisse.

Kati (nimi muudetud, täisnimi toimetusele teada - toim) käis perega Lätis rattamatkal. 20. juulil tekkisid nii tal kui ka abikaasal viirussümptomid: esmalt kurguvalu, edasi nohu ning seejärel juba köha. Ei midagi hullu, jaksu rattaga sõita oli endiselt, aga haigusnähud püsisid.

Tagasi Eestisse jõudis pere 25. juulil. Samal päeval ilmnes, et koroonakahtlusega ööklubis ja muja käinud tartlane on nakkust juba edasi andnud ning terviseamet hindas nakkuskolde ohu suureks, manitsedes inimesi vastutustundlikkusele ja väiksemategi haigussümptomite korral perearstile pöörduma.

Just seda Kati teha otsustaski. Kui esmaspäev, 27. juuli kätte jõudis ning nad mehega end endiselt haigena tundsid, helistas ta perearstile, et saada suunamiskiri koroonatestile. Arst aga ütles, et sümptomid pole selleks piisavalt tõsised - palavikkugi pole -, ning soovitas elada normaalset elu ja mitte muretseda. Saatekirja testimisele nad ei saanud.

Kati helistas ka perearsti nõuandeliinile 1220, et saada sealt saatekirja koroonatestile, ent sealt anti teada, et selle peab andma perearst. Taas tupik.

Katil jäigi õhku küsimus, on ta siis nakkusohtlik ja peaks püsima kodus või tohib ta poes käia ja peaks elama "normaalset elu", nagu soovitas perearst?

Vahepeal on neilt nakkuse saanud juba ka Kati ämm, laps aga püsis tervena ja nii polnud neil põhjust keelata lapsel sõpradega kohtumast.

"Ma lihtsalt ei tea, kuidas käituda ja kaua ma siin ennast isoleerima pean. Muidu on muudkui lõputu manitsemine igal pool, kuidas kõik vastutama peavad, aga see vastutus peaks olema vastastikune," viskab Kati kivi perearsti kapsaaeda.

Ta ise on nüüdseks juba kaks nädalat haige olnud ning paar päeva tagasi nohu suisa ägenes.

Teisi tasuta testimisvõimalusi pole

Selgub, et kui perearst saatekirja ei anna, siis teisi tasuta testimisvõimalusi ei olegi. Ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas (LTKH) tegutsev nakkuskliinik, mis tegeleb ööpäevaringse esmaabi pakkumisega, kergemate sümptomite korral jutule ei võta.

"Kui inimesel on COVID-19-le viitavad sümptomid, siis tema esimeseks kontaktiks on perearst, kes otsustab testimise vajaduse. Nakkuskliiniku vastuvõtutuba on mõeldud erakorraliseks vastuvõtuks neile, kes on ägedalt haiged ja vajavad kiiret abi või hospitaliseerimist. Seega, kui inimesel ei ole ägedaid kaebusi, vaid ainult soov teha COVID-19 test, siis palume selleks nakkuskliiniku vastuvõtutuppa mitte pöörduda," teatas LTKH kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.

"Juhul kui inimesel ei ole mingil põhjusel võimalik perearsti kaudu COVID-19 testi teha, kuid tal on nakkushaigusele viitavad kaebused (kuid mitte äge probleem), siis on võimalik tulla nakkuskliiniku polikliinikusse nakkusarsti ambulatoorsele vastuvõtule. Selleks on vajalik perearsti või teise eriarsti saatekiri ning eelnev registreerimine telefonitsi," lisas Suba.

Seega, ilma perearsti saatekirjata ikka jutule ei saa.

Ka kiirabi ei tohiks kergete sümptomite korral välja kutsuda.

Ainus võimalus, kui perearst saatekirjast keeldub, on pöörduda Synlabi testimispunktidesse, kus saab tasulise testi teha. See maksab 78 eurot, vajalik on eelnev registreerimine, et vältida elavat järjekorda. Testimispunktid on kõigis suuremates Eesti linnades.

Perearstide selts: igasuguste sümptomitega tuleb testida

Tartu Ülikoolis perearste koolitav ja perearstide seltsi juhatusse kuuluv peremeditsiini professor dr Ruth Kalda ütleb, et kindlasti pole õige sümptomite korral testimisest keelduda. Perearstide selts on kõigile oma liikmetele saatnud juhendi, mille alusel haiguskahtlusega inimesi testimisele saata ja selle järgi piisab ka vaid ühest kergest sümptomist, nagu kurguvalu, köha või nohu, sest koroonaviirusel pole selgeid, alati ühtviisi väljenduvaid sümptomeid ning seda põetakse väga erineva raskusastmega.

"Me pole kordagi võtnud seda sõnumit maha, et viirussümptomitega inimesed testimisele ei kuulu - meil on see vaikiv kokkulepe kevadest saati ja me pole öelnud, et ei peaks saatma testima. Me pole ka kunagi öelnud, et seda saab kuidagi diagnoosida ilma testimata. Kui on vähegi kahtlane, tuleb suunata testima," rõhutab Kalda. "Koroonaviirus on väga eripalgeline, võib väga erinevaid sümptomeid olla. Kliinilise pildi alusel ei saa kindlaks teha viiruse olemasolu."

Juuli lõpus, kui Tartus nakkus taas levima hakkas, saadeti perearstidele veelkord meeldetuletus inimesi haigussümptomite ilmnemisel kindlasti testima saata.

"Oleme andnud kõigile teada oma infokanalite kaudu, et arvestades praegust situatsiooni, kus viirus pole kuskile kadunud, vaid tõusuteel, tuleks igasuguste viirusinfektsiooni sümptomitega suunata inimene testima. Me ei saa ilma testi tegemata ju kindlalt väita, et tegemist on mingi muu viirushaigusega," põhjendab Kalda.

Kalda rõhutab, et sõltumata sellest, kas inimene on testitud või mitte, kas tal on tuvastatud koroonaviirus või mitte, tuleb haigussümptomite korral vältida kontakte, sest ka muud viirushaigused, nagu gripp või paragripp, on tõsised ja nakkavad haigused.

"Praegu on päevakorral ka teised viirused, nendega ei maksa ikka spaasse minna. Ei pea lähtuma ainult koroonaviirusest, hoiame end ka teistest viirustest eemal," manitseb Kalda.

Kuidas siis selle kõige juures leidub perearste, kes haigussümptomite korral keelduvad testimisele saatmast ja soovitavad mitte muretseda ning "elada normaalset elu"?

Kalda arvab, et vahepeal, kui pikalt polnud ühtki nakatunut, võis ka mõnel arstil valvsus ära kaduda.

"Me teeme seda tööd, et ikkagi uuesti meelde tuletada, et kõik haiged kuuluvad testimisele," lubab Kalda, et töö perearstidega selleks jätkub.

Testimisjuhend perearstidele on välja töötatud terviseametis koostöös perearstide seltsiga.

"Selle kohaselt on koroonaviiruse suhtes testimine näidustatud kõikide viirushaiguste tunnustega, sh mitte ainult kõige klassikalisemate sümptomite korral (köha, palavik, hingamisraskused), vaid ka vähemtüüpiliste, nagu nohu, seedetrakti sümptomid, nahalööve, väsimus jm puhul," kinnitab sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Perearstide seltsi juhatuse liige dr Karmen Joller ütleb, et nendeni kaebusi testimisest keelduvate arstide kohta jõudnud ei ole. Pigem on perearstid hädas sellega, et patsiendid keelduvad testi tegemisest, kui neil on kergemad sümptomid ja arst testimist vajalikuks peab.

Igal juhul soovitab Joller haigel inimesel kaks nädalat eneseisolatsioonis veeta, sõltumata sellest, kas ta on koroona suhtes testitud või on testitulemus negatiivne olnud, sest nõrgemate sümptomite korral võib vastus olla valenegatiivne ning inimene võib ikkagi koroonaviirust kanda ja muidu levitada.

Perearstideni on varasemalt jõudnud infot ka tööandjatest, kes ei luba töötajatel testi tegema minna, sest kui positiivne test ilmneb, tuleb kogu ettevõte seisma panna.

Arstide soovimatus patsienti testima saata on aga haruldane.

Terviseamet jälgib ka patsientide testimisele suunamist. Eeskätt analüüsitakse seda infot piirkondade kaupa, kus viiruspilt elanikkonnas on võrreldav. Seega peaks statistikast silma torkama ka see, kui mõni perearst väga vähe testima saadab, võrreldes teiste nimistutega samas piirkonnas.

"Üksikjuhtudega tegeleme vaid ilmnevate probleemide korral," kinnitab Paluste.

Kui inimene on hädas, et perearst keeldub teda hingamisteede viirusnakkusele omaste sümptomite esinemisel koroonaviiruse testimisele saatmast, saab selle kohta terviseametile tagasisidet anda siin.

Näiteks Lätis saab teha koroonatesti ka siis, kui patsient ise tunneb, et tal on testi vaja. Selline süsteem kehtib Lätis juba kevadest, kui saadi aru, et muidu testitakse liiga vähe inimesi ja viirusest ning selle levikust ei saa piisavalt laia pilti.

"Lätis saab iga inimene, kes tahab kontrollida, kas tal on COVID viirus, endale testi tellida ja selle ära teha. Seda sellepärast, et me arvame, et isegi sümptomiteta inimene võib nakatunud olla. Meie eesmärk ongi võimalikult suurele osale rahvast test võimaldada," rääkis Läti tervishoiuministeeriumi keskkonnatervise osakonna juhataja Jana Feldmane "Aktuaalsele kaamerale".

Eestis tehakse keskmiselt päevas 400 testi, Lätis üle kolme korra rohkem - 1500 testi päevas.

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael, Janet Õunapuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: