Helme sõnul ei vasta Tarandi süüdistus 500 000 krooni mittesihipärases kasutamises tõele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mart Helme ja Indrek Tarand mäletavad toimunut risti vastupidiselt.
Mart Helme ja Indrek Tarand mäletavad toimunut risti vastupidiselt. Autor/allikas: (Foto: ERR)

Kunagine välisministeeriumi kantsler Indrek Tarand kirjutab Eesti Ekspressis, et Mart Helme karjäär välisministeeriumis lõppes omal ajal selle tõttu, et ta jäi ministeeriumi sisekontrollile vahele 500 000 Eesti krooni mittesihipärase kasutusega; Helme sõnul ei vasta mitte miski Tarandi jutus aga tõele.

"Lihtsalt ta jäi välisministeeriumi sisekontrollile vahele 500 000 Eesti krooni mittesihipärase kasutusega," kirjutas Tarand ja märkis, et mõneti ootamatult asus Helme kaitsele tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves, kes tegi otsuse, et Moskva suursaadiku koht on sensitiivne, mistõttu pole vaja Eesti-Vene suhteid löögi alla seada ja juhtumit seaduse alusel menetleda ning veenis ära ka peaminister Mart Laari ja president Lennart Meri.

Tarandi väitel oli juhtunuga seoses veel üks tahk ehk ehitusettevõtja Toivo Lepiku rahaline nõue Helme vastu seoses Suure-Lähtru mõisaga ning kus kolmepoolsel kohtumisel Šoti klubis lepiti kokku, et kui võlg saab kolme nädala jooksul makstud, siis Lepik juhtunut ei avalikusta ja Tarand asja ei kriminaliseeri.

"Hilisemas elus on ta (Mart Helme - toim) väitnud, et suursaadiku välisteenistuse tasu oli nii suur, et võla tasumisega polnud probleemi. Igaüks võib vaadata, kui suur see tookord oli, ja võrrelda aritmeetiliselt probleemi suurusega," kirjutas Tarand. 

Helme: mitte miski Tarandi jutus ei vasta tõele

Mart Helme vastas, et mitte miski Indrek Tarandi jutus ei vasta tõele ning talle ei esitatud välisministeeriumis mingeid pretensioone raha mittesihipärase kasutamise kohta.

"Minu kasutada olnud raha tuli minu teenistusest ja pangalaenust. Moskvas teenisin suursaadikuna koos abikaasa ja laste toetuse ning n-ö Moskva koefitsiendiga ca 60 000 krooni kuus. Tagasi Eestisse, välisministeeriumisse asekantsleriks tulles hakkasin teenima ca 8000 krooni kuus. Selline teenistuse vahe oli muidugi peamine põhjus, miks inimesed välisteenistusse soovisid minna."

Helme sõnul võttis ta mõisa ülesehitamiseks Hoiupangast 1 miljon ja 250 000 krooni laenu, mis kattis täielikult mõisa ehitamisega seotud lepingulised kohustused ja sellekohased dokumendid on tal kõik olemas.

Indrek Tarand oli välisministeeriumi kantsler aastatel 1994–2002. Mart Helme asus välisministeeriumis tööle samuti 1994. aastal 3. büroo juhatajana. 1995. aastal määras president Lennart Meri ta Eesti suursaadikuks Venemaal. Pärast volituste lõppemist 1999. aastal tuli ta Eestisse tagasi ning oli välisministeeriumi asekantsler poliitika ja pressi alal kuni töölt lahkumiseni 2000. aastal. Seejärel sai Helmest Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht.

Toimetaja: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: