Paris ütles, et praegu Tartus rakendatavad meetmed on väärt kasutamist ja katsetamist.

"Nägime, et valdav leviku põhjus oli öine tihedas ruumis koosolemine, siis põhjus nendesse ruumidesse minna ära võtta, võib töötada," ütles Paris.

Aapõllu ütles, et ööklubide piirangute tõttu ei jää inimestel küll peod pidamata, aga näiteks korteris või väiksemas seltskonnas toimuval koosviibimisel on hiljem lihtsam kõik seal viibinud inimesed tuvastada.

Paris sõnas, et praegu tegeleb riik pigem riskide minimeerimise, mitte välistamisega. Sellega nõustus ka Aaspõllu ja sõnas, et isegi kui Eesti ühel hetkel viirusest vabaks peaks saama, võib keegi ikka välismaalt selle sisse tuua.

"Oleme selgelt olukorras maailmas, kus meil ei õnnestu seda koroonat kappi panna," ütles Aaspõllu.

Saatejuht Taavi Eilat tõi välja Tartu linnapea vastuolulise käitumise. Nimelt oli Urmas Klaas märtsis Eilati sõnul viiruse piiramist soovinud korraldada just regionaalsel tasemel, juuli alguses oli linnapea aga soovinud ööklubide piirangute lõpetamist ning nüüd on linnapea kriitiline, et üleriigilisi meetmeid ei kehtestata.

Martin Helme tegi poliitilise soolo USA advokaadibüroo palkamisel

Aaspõllu sõnul on rahandusminister Martin Helme ja tema poliitiliste nõunike Kersti Krachti ja Kristel Menningu tegevusel kahtlane maik juures.

"Martin Helme mittekohaleminek sinna riigikokku /---/ on tervikuna ahelas kogu selle naljaka juhtumiga," ütles Aaspõllu ja selgitas, et võibolla annab seda selgitada rumaluse ja ebapädevusega.

Aaspõllu lisas, et Kracht tegeles 1990. aastatel offshore firmade kaudu maksude optimeerimisega ning tema kaasatus sellesse juhtumisse ei tee asja läbipaistvamaks.

"Mul on päris kahju nendest ametnikest, kes mõtlevad praegu palehigis, kuidas seda kommunikeerida, et see asi näeks välja positiivne," ütles Paris ja lisas, et Eesti oligi rahapesuskandaalis ohver, kuid Louis Freeh'l võisid mängus olla ka teistsugused huvid.

Eilat ütles aga, et EKRE lubas enne valitsusse pääsemist valgustada pimedaid nurki ja tuua riigijuhtimisse rohkem läbipaistvust, kuid nüüd on Martin Helme ise selle vastu eksinud.

Mart Helme võiks väidetava laimu vastu minna kohtusse

Aaspõllu ja Paris arutasid, et kui Indrek Tarand ütles sisuliselt Mart Helme kohta varas, võiks siseminister hakata käima kohtuteed, et enda süütust tõestada.

"Kui Mart Helme ei pöördu kohtusse oma hea nime taastamiseks ja laimajate korrale kutsumiseks, siis ta osaliselt võtab omaks need väited," arvas Aaspõllu.

Ta lisas, et kohtus selguks, kas Tarandil on olemas dokumendid, mis tõestavad, et Helme raha kõrvale kandis.

"Kui taolises hämaras loos kaovad ära ka paberid, siis avalikkuse silmis on vist hetkel olukord, kus süüdistatav peab üritama tõestada, et ta ei ole kaamel," arvas Paris.

Valgevene presidendivalimiste järelkaja on oluline

Paris rääkis, et käis nii 2006. kui ka 2010. aastal presidendivalimiste ajal Valgevenes ning viimane kord üritati jätta muljet, et kõik on aus ja läbipaistev. Samas kirjutati pärast protokollidesse Parise sõnul ikkagi valeinfot.

"Diktaatorid vajavad rahvasisest legitiimsust, enamasti nad pakuvad seda läbi stabiilsuse või majanduskasvu," ütles Paris ja lisas, et tingituna koroonakriisist ja pingetest Venemaaga, pole praegu kumbagi.

Aaspõllu lisas, et kõige olulisem on esmaspäeval vaadata, mis saab pärast valimistulemiste selgumist.

"Ei ole midagi hirmsamat diktaatorile kui ebaselgus tuleviku osas," sõnas Aaspõllu.