Diislikütuse hind püsib ebatavaliselt stabiilne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597241760000 | amCalendar}}
Hinnad tanklates 07.07
Hinnad tanklates 07.07 Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Diislikütuse hind langes aprilli lõpus peale aktsiisilangetust suuremates Eesti tanklates 0,999 eurole, kus ta püsib tänaseni. Kütuse tarbimine on aga kasvanud, seejuures on koroonakriisi vaibudes kasvanud ka diislikütuse eratarbimine.

"Mina ei mäleta sellist aega, kus hind oleks nii pikalt püsinud ühel samal tasemel, kas üldse. Võib-olla kunagi 1990. aastatel," rääkis Alexela juhatuse liikme Alan Vaht ERR-ile.

Tanklaketid proovisid hinda edutult tõsta 13. juulil, kus diislikütuse hind kerkis pooleks tunniks 1,049 euroni. Kütusemüüjad langetasid hinnad aga endisele tasemele vähem kui tunni möödudes, samal ajal tõstetud bensiinihind jäi püsima.

Bensiini madalaim hinnatase maailmaturul saavutati aprilli lõpus, praeguseks on hind sellest punktist hind kasvanud käibemaksu arvestamata 16 senti liitrist.

"Diislikütuse hind on tõepoolest püsinud 30. aprillist paigal. Siin on maailmaturu hinna areng olnud selline, et hind on tõusnud 11,5 senti ilma käibemaksuga, käibemaksuga koos 13,8 senti on olnud maailmaturu hinna muutus. Maailmaturu hind on otsene sisseostuhinna alus, sel on otseselt üks ühele seos sisseostuhinnaga," rääkis Vaht.

Edasine hind sõltub koroonaviiruse teisest lainest

Vahti sõnul pole kütusehinna edasine liikumissuund veel selge ning palju sõltub koroonaviiruse teisest lainest. "Koroona teine laine on selgelt jõudu kogumas, mis avaldab otseselt mõju kütuse tarbimisele. Täna on otseselt üleval küsimus, milliseks teine laine kujuneb ja kas teine laine avaldab mõju tarbimisele, ehk kas riigid rakendavad piiranguid nagu esimese laine ajal, kus kaubanduskeskused, kinod, restoranid olid suletud, mis otseselt avaldaks mõju tarbiminisele. Seda me täna ei tea," sõnas Vaht.

Samuti otsustasid OPECi riigid augustist taas asuda esimese laine alguses kärbitud naftatootmist järk-järgult suurendama. Kui aga turule tuleb täiendavat naftat ning riigid peaksid asuma piiranguid taaskehtestama, siis võib see tähendada ühel hetkel kütusehinna langust.

"Arvestades diislikütuse jaeturu muutust, siin on väga positiivsed arengud olnud. Diislikütuse tarbimine on kasvanud juulis aastaga võrreldes 12 protsenti. Kolm kuud järjest alates maist on diislikütuse jaeturg kasvanud," rääkis Vaht. Mais kasvas diislikütuse jaeturg 1,8 protsenti ja juunis 7,8 protsent.

Vahti sõnul on see märgiline ning kui arvestusest jätta välja koroonakriisi periood, oli diislikütuse turg kolme protsendiga languses. Koroonakriisi sinna hulka arvestades suisa 4,5 protsendiga. Kriisimeetmete leevenedes otsustas valitsus langetada ka diislikütuse aktsiisi.

"Kõik tanklaketid on saanud turule täiendavaid liitreid. Positiivne on ka bensiini poole pealt vaade, üllatuslikult juuni keskel pöördus ka bensiini jaeturg kasvu ja jäi eelmise aastaga võrreldes 2,4 protsendiga plussi," rääkis Vaht.

Seejuures pole tankimist Eestisse toonud vaid raskeveokid, vaid selgelt on näha ka eratarbimise kasvu. Peamiselt on selle taga endiselt kestvad koroonapiirangud, mille tõttu on inimesed hoidunud välisriikidesse reisimast ning sõidavad auto ja autokaravanidega mööda kodumaad ringi. "Kroonakriis hoiab inimesed Eestimaal," rääkis Vaht.

Ka Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtriku sõnul võib diislikütuse jaemüügimahu kasvu otseselt seostada riigisisese tarbimise kasvu ja koroonakriisist seatud reisipiirangutega.

"Circle K teenindusjaamades oleme märganud märkimisväärset diiselkütuse tarbimise kasvu eelkõige Ida-Virumaal ning Lõuna-Eestis Läti piiri ääres. Kui varasemalt toimus tihe piiriülene liikumine, kus sõideti korraks nii üle Eesti-Läti kui Eesti-Venemaa piiri, et paak odavamat kütust täis tankida, siis idapiiri sulgemisel see võimalus katkes. Just neis piirkondades tõusnud tarbimine näitab varasemat piiriülest autopaakides sisseveetud mootorikütuse tegelikku osakaalu," rääkis Vahtrik.

Vahtrik märgib ka, et kui Eestisisese tarbimise kasvu taga on suurenenud riigisisene reisimine, siis aktsiisilangetusest tingitud odavam hind ajendab tarbijaid ka rohkem ringi liikuma. "Tänu aktsiisilangetusele on siinsed hinnad muutunud ka naaberriikidest odavamaks," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: