"See on oluline Eesti majandusele, see on oluline Eesti tööhõivele," põhjendas Ratas valitsuse pressikonverentsil, miks Porto Franco kinnisvaraarendus valitsuse otsusega KredExilt 40 miljonit eurot laenu saab.

Ratase väitel toob Porto Franco järgmisel aastal Eesti majandusse umbes 18 miljonit eurot, mis tähendab ka tööhõivet. Ehitusplatsil saab tööd umbes 500 inimest.

"Seepärast pidas valitsus õigeks seda toetada ja sellega edasiminekut," ütles Ratas.

Ta lisas, et kui teema valitsuses arutluse alla tuli, küsiti arvamust ka KredExilt ja siis vastuväiteid ei olnud.

"Nad pidasid toona seda oluliseks. Ma ei ole KredExilt ühtegi signaali saanud, et nad ei pea seda oluliseks," ütles Ratas.

Peaminister selgitas, et kui taotlus on olulise mõjuga majandusele või mõnele sektorile, on sellisel ettevõttel õigus taotleda laenu. Ta arvas, et leiduda võib ka neid, kes ei pea teisigi valitsuse otsusega KredExilt laenu saavat ettevõttet otsuse vääriliseks, kuid see ongi otsustustasand, millega valitsus tegeleb.

Rahandusminister Martin Helme sõnul seisnes lahkumisavalduse sisse andnud KredExi juhi Lehar Küti ja nõukogu vaheline nägemuse erinevus selles, millist rolli KredEx kriisis peaks mängima ning oli seisukohal, et Küti lahkumises pole midagi inetut ega ebameeldivat.

Helme selgitusel oli vaidlusekoht selles, kas KredEx pidanuks jätkama ka kriisis üksnes pankade laenukäendajana või peaks ise hakkama riigi poolt laenu vahendama.

"See on põhiline vaidlusekoht, mis on käinud ka KredExi nõukogu sees viimastel kuudel. Küsimus on üldises arusaamas, milleks KredEx on ja mida tegema peab," ütles Helme.

"Kui nõukogus on üks nägemus, milline peaks KredExi roll eriolukorras olema, siis loomulikult, kui juhatusel on teistsugune arvamus ja nõukoguga ühisele arvamusele ei jõuta, siis on selge, et töövõtja paneb ameti maha," ütles Helme. "Nõuikogu viib ellu valitsuse poliitilist tahet. Valitsuse poliitiline tahe on Eesti majandusele olulistel ettevõtmistel elu sees hoida."

Helme selgitusel jõudis pangandus kriisis ühel hetkel turutõrkesse, kus igasugune laenamine korraks külmutati, mis tekitas mitmetele ettevõtetele eksistentsiaalseid probleeme ning valitsus pidi otsustama, kas vaatab ettevõtete hukku pealt või sekkub. Valitsuse ja ka rahandusministri seisukoht oli, et nad ei lase asjadel minna uppi.

Helme tõi näiteks Tallinna kesklinna ja Kristiine piiril asuva Osten Thori nimelise tornmaja, mis omal ajal seisis kümme aastat poolikuna, enne kui valmis ehitati. Rahandusministri hinnangul ei peaks kesklinnas selliseid asju juhtuma ja see oli põhjus, miks valitsus hakkas ühele objektile tingimusi timmima.

"Neid timmiti kohe, kui lisaeelarve vastu võeti, see kõik juhtuski aprillikuus," täpsustas Helme. "Siis alles hakkasime paika panema, millele, kuidas, mis tingimustel võiks raha anda. Kui sarnase kaaluga samasuguse mahuga tööturu mõttes objekte on, tulevad need samamoodi nõukogusse ja valitsusse."

Ta kinnitas, et ühtki sama kaaluga taotlust valitsuseni jõudnud ei ole, aga kui need tulema peaks, arutatakse neid samamoodi nagu Porto Francotki.

Rahandusministri sõnul toob Porto Franco juba järgmisel aastal rigiile maksudena tagasi 23-24 miljonit eurot.

Välisminister Urmas Reinsalu lisas, et üheks laenuandmise tingimuseks oli asjaolu, et turutingimustel need ettevõtted laenu ei saaks. Ta möönis, et kinnisvaraarendus kui selline pole riigi seisukohast oluline valdkond, kuid olulisem on see, mis toimub majanduskonjunktuuris - mida see esile kutsub ja kas esineb turutõrge.