Harjumaa Omavalitsuste Liit tahab Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamist

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Joel Jesse arvates on Tallinna-Helsingi tunneli vajadus selgelt tõestatud ja järgmine loogiline samm oleks eriplaneeringu algatamine.
Jesse sõnul peaks ka kaaluma varianti, et rahastusega aitab arendaja.
Riigihaldusminister Jaak Aab (KE) on teinud ettepaneku eriplaneering jätta algatamata kaheldes projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Jesse silmis saaks need vastused alles planeeringu enda käigus.
"Kõik need julgeolekuohud, erinevad keskkonnaalased ohud... Ma olen veendunud, et eriplaneering ongi see dokument, see menetlus, mille raames hinnatakse kõikvõimalikke erinevaid ohtusid, riske. Ja siis hinnatakse kas need ohud ja riskid on leevendatavad, on nad liiga suured, mida ei ole võimalik leevendada ja mis välistavad selle võimaliku rajamise. Nii et ma arvan, et see on see menetlusprotsess, mis annab lõplikud vastused. Eelnevalt ei ole võimalik öelda sajaprotsendiliselt kas mõni risk on liiga suur või ei ole," kommenteeris Jesse.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei peab kahe linna vahelise tunneli ühenduse loomist heaks ideeks. Siiski on Hololei sõnul soome ärimehe Peter Vesterbacka tunneliprojekt liigselt optimistlik.
"Selle teemaga saab terviklikuna riikide vahel edasi minna, arutada ja sealt võib-olla kuskil kunagi kaugel tulevikus teoks saab. Ma arvan, et kunagi ei tohi ühelegi asjale lõplikult ei öelda ja laualt ära visata, vaid tuleb seda vaadata omas ajas ja omas ruumis," lausus Hololei.
"Antud konkreetse küsimuse puhul ma usun, et on Eesti valitsus seda tõsiselt kaalunud ja mulle tundub vähemalt, et see, mis nad on praegusel hetkel välja öelnud ja mida on ka minister Aab väljendanud, on igati loogiline ja mõistlik," sõnas Hololei.
Riigihaldusminister Jaak Aab keeldus kommenteerimast Harjumaa Omavalitsuste Liidu seisukohta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov