Aasa sõnul tähendab kokkulepe Eesti ja Soome vahel, et Tallinna-Helsingi tunneli projekti juhtimine jääb riikidele. "See saab olla ainult riiklik projekt, sest eraprojektiga on seotud terve hulk riske. See ei välista erasektori kaasamist ühel või teisel moel, aga juhtimine on riikidel," ütles ta.

Teiseks tagatakse kokkuleppega, et tunneli koridor saab osaks üleeuroopalisest teedevõrgustikust TEN-T, mis on eelduseks, et Euroopa Liidult saaks taotleda kaasrahastust tunneli rajamiseks. "Kokkuleppega tagame, et Eesti ja Soome teevad ühiselt pingutusi, et tunneli koridor saaks sellesse võrgustikku. Me anname aru, et see projekt ei sünni kiiresti, aga et oleks võimalik pretendeerida Euroopa kaasrahastusele, siis peab see koridor olema seal võrgustikus." ütles Aas.

Aasa sõnul on tegu kaugesse tulevikku suunatud projektiga, suuri arenguid pole lähiaastatel oodata.

"Me leppisime valitsuskabinetis kokku, et anname ülevaate projektist tänavu kolmandas kvartalis, aga kindlasti tuleb aru anda, et see ei ole projekt, mis Eesti riigi rahastamist nõuab lähiaegadel. See on ikka väga tugevalt kaugemasse tulevikku vaatav projekt. Küll on aga mõned asjad, millega tuleb tegelda kohe, näiteks teevõrk," lausus Aas.

Aasa sõnul pole ühtki konkreetset kuupäeva paigas ning projekteerimisest ollakse praegu väga kaugel. "Spekuleerida, et millal võiks hakata päriselt projekteerimine, ma arvan, et seda ei ole mõtet küll täna teha," nentis minister.

"Me saame ju aru, et Eesti ja Soome riigi jaoks üksinda teha seda projekt on ilmselgelt üle võimete, see eeldab Euroopa Liidu kaasrahastust. Mis seisab ees, et väga palju uuringuid on vaja teha, aga neid on mõtet teha siis, kui oleme teedevõrgustikus ja Euroopa kaasrahastus tuleb," lausus Aas.

Aas ütles, et lähima kümne aasta jooksul, kui üldse midagi tehakse, siis keskkonna- ja tasuvusuuringuid.

Valitsuse liikmed andsid Aasale volitused allkirjastada Soomega ühiste kavatsuste protokoll Soome lahte tunneli rajamiseks. Protokolli allkirjastamine on plaanis esmaspäeval, 26. aprillil, pärast mida on selle sisu avalik.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavatseb lähitulevikus taaskäivitada Tallinn-Helsingi tunneli töögrupi, kuhu kuuluvad mõlema riigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ka Tallinna ning Helsingi linnavalitsus.

Mullu jättis Eesti algatamata Soome ettevõtja Peter Vesterbacka esitatud tunneliplaani riigi eriplaneeringu. Vesterbacka projekt oli seotud Hiina investoritega.

Vesterbacka: ühisprotokoll on väga hea

Seni on tunneliehitust kõige aktiivsemalt propageerinud soomlasest eraettevõtja Peter Vesterbacka, kes on saanud enda sõnul projektist huvituma Hiina investorid. Vesterbacka kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et temale on ühisprotokoll hea uudis.

"On ainult üks tunneliprojekt - see, mille kallal oleme töötanud peaaegu viis aastat. On oluline teada, et on ainult üks projekt ja mitte palju. Seepärast on väga hea teada, et allkirjastamine toimub. See on väga hea," ütles ta.

Tema väitel ei ohustaks Hiina investorid kuidagi Eesti ja Soome riigi juhtivat rolli tunneli rajamisel.

"Oleme rääkinud nii KAPO kui ka SUPO-ga. Hiina investeering on lihtsalt investeering, see pole isegi mitte enamusosalus," sõnas ta.