Ligi pooled eestlased unistavad lotovõidust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597716600000 | amCalendar}}
Reklaam
Reklaam Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänavu on Eestis lotomängijate hulk kasvanud - ligi pooled mängueas eestlased ostavad pileteid, unistades lotovõidust. Sealhulgas selliseid mängijaid, kes kulutasid aastas üle 25 000 euro, oli mullu kokku 18.

Selle loo autor polnud kuni eelmise nädalani kordagi elus lotot mänginud. Jah, neid kraabitavaid küll, kui üks sõber neid kunagi sünnipäevaks kinkis, aga arvloteriisid mitte kunagi. Kunagi asja uurides tundus Bingo arusaamatu ja nii ta proovimata jäigi. Nüüd aga otsustasin järele proovida ja haarasin ühe kolleegigi kampa, kes lotomaastikul sama roheline kui ma isegi, et proovitulemused võrreldavad oleksid.

Algaja eksperiment

Otsustasime, et võrreldavama tulemuse saavutamiseks ostame kõigi Eestis müügil olevate arvlotode pileteid: Keno, Bingo, Vikinglotto ja Eurojackpot. Panustame minimaalse summa, aga kokku läheb ikka 14 eurot. Kui nii laia joonega iga nädal mängida, kuluks kuus 56 eurot või isegi rohkem, sest näiteks Keno loto loosimised toimuvad kaks korda päevas ja väikseim võimalik panus on neli eurot loosimise kohta, millega saab kaks mänguvälja.

Keno loto on meie lotomaastiku kahtlemata veidraim mäng. Eesti Loto kodulehel räägitakse midagi erinevatest võidutasanditest, mida algaja lotomängija ei mõista.

Eesti Loto juht Riina Roosipuu ütlebki, et Keno lotot mängivad täiesti teised inimesed kui muid lotosid ja seal on mängijate kattuvust vähe.

Barbara tegi kõigi lotodega "pliks-plaks" ehk lasi masinal omale numbrikombinatsioone pakkuda, mina märkisin iga mängu ühel väljal numbrid ise, teisel aga lasin masinal kombineerida, et näha, kumma puudutus võib osutuda kuldsemaks. Mulle nimelt tundub, et kui üldse lotot mängida, siis võiks selles ka mingi oma tahtlus mängus olla ja võimalus numbreid välja mõelda on kogu protsessi põnevaim.

Mäng pole oma minimaalse neljaeurose osavõtuga teiste, suurema jackpotiga lotode kõrval sugugi odav. Keno loto maksimaalne võidusumma on nimelt 300 000 eurot.

Mul läheb omast arust päris hästi - ühel mänguväljal õnnestub kümnest numbrist neljaga täppi panna. Aga võiduks sellest ei piisa. Läinuks üks veel pihta, saanuksin pool piletiraha ehk kaks eurot tagasi ja hävinenuksin vaid poolega. Illusioonil, et parem tulemus on vaid käeulatuses, on lihtne tekkima. Hakkan aru saama, kuidas mängusõltuvus võib kujuneda.

Teisel mänguväljal tabasin vaid ühe numbriga. Barbaral on vaatamata erinevast lähenemisest minuga identne tulemus ehk neli ja üks pihta. Oleme mõlemad nelja euroga miinuses.

Seda, et algaja Keno loto loogikast tuhkagi aru ei saa, selgub hiljem veel ühest aspektist. Omast arust ostsime nelja euroga odavaima mänguvõimaluse, ent Eesti Loto juht Riina Roosipuu selgitab, et tegelikult algavad panused suisa ühest eurost.

"Neli eurot on klientide eelistatuima kombinatsiooni ostmiseks pakutav kiirvalik," ütleb ta. Nii et saime algajatena kohe hinnaga tünga, sest ei orienteerunud valikutes.

Bingo loto loosimise õhtul olen tööl ehk telesaates loosimist jälgida ei saa. Pärast Eesti Loto kodulehelt loositulemusi kontrollides ei saa mitte midagi aru, numbreid on väga palju. Aga üksnes õigetest numbritest ei piisa, need peavad olema ka õigel hetkel välja loositud, et 220 000-euroses jackpotis osaleda, selgitavad kolleegid järgmisel päeval. Seekord ei saanud keegi maksimumtulemust.

Mul läheb jälle nii ja naa, aga võidud nii nurkades, diagonaalides kui üleüldiselt jäävad käeulatusest välja. Keskvälja ruudu oleksin peaaegu täppi pannud, ainult ühe numbriga on mööda läinud! Tulemus: kaotasin kogu oma neljaeurose panuse. Barbaral on seis sama.

Aga ei ole häda, samal õhtul ootab ju ees veel ka Vikinglotto loosimine! Oodatav jackpot on kolm miljonit eurot ja pilet maksis kaks korda vähem kui märksa tagasihoidlikuma jackpotiga Bingo lotos ehk kaks eurot. Muidugi on ka osalejaid märksa rohkem ehk kogu Skandinaavia ootab hingevärinal loositulemusi.

See loosimine on aga täielik pettumus, mul ei lähe ükski number täppi. Kolleeg jääb samuti tühjade kätega.

Suurima oodatava jackpotiga - kümme miljonit eurot - Eurojackpot ei pane mind enam üldse kaasa elama. Tõenäosus, et kogu Euroopas mängitava mängu võit just Eestisse kukuks, on imeväike - siiani pole veel keegi Eestis võitjaks osutunud.

Et vähemalt 7.90 eurot saada, peaks täppi minema vähemalt kaks numbrit, aga minul see ei õnnestu. Ka kolleeg ilmub esmaspäeval tööle, mis lubab järeldada, et loosiõnn talle ei naeratanud.

Oleme kumbki kaotanud nädalaga 14 eurot, mitte sentigi pole tagasi teeninud. Nüüd ei taha enam tükk aega lotot mängida - see tundub peibutav nagu näkk, kes meelitab mehed vette, andes lootust, aga jäädes siiski alati kättesaamatuks.

Võit ei küsi mängustaažist

Eestlastele lotomängud meeldivad. Möödunud aastal ostis vähemalt ühe arvloterii pileti 421 781 kaasmaalast. See teeb umbes 40 protsenti mänguõiguslikust (ehk vähemalt 16-aastastest) elanikkonnast.

Tänavu aga on lotomängimine veelgi hoogustunud, kinnitab Eesti Loto juht Riina Roosipuu, nii et lotomängijate hulk läheneb vaikselt juba poolele mänguõiguslikust elanikkonnast. Seega on ka lotomängijate taust äärmiselt kirju.

"On püsimängijaid, aga on ka neid, kes aktiveeruvad, kui on kõrged jackpotid. Sel aastal on jackpottide kõrghetki Eestis rohkem olnud. Aprillis, kõige karmimal kriisiajal, jõudis Bingo loto pea 900 000-eurose jackpotini, ja siis see võit ka tuli. See oli hetk, mis hoogustas kõiki tavamängijaid ja tõi juurde uusi lotomängijaid, kes muidu väga harva mängivad. Seda on ka varem näha olnud, et kui suured jackpotid on üleval, siis mängitakse ka rohkem," ütleb Roosipuu.

Eesti Loto eristab oma mängijaid iganädalaste ja kord kuus mängijatena. "Enamik ongi pigem kord kuus mängijad," ütleb Roosipuu.

Ent oma osa võib mängijate arvu kasvul mängida ka kriis - paljudel vähenes palganumber või kadus töökoht sootuks. Ka eelmise kriisi ajal lotomängimine suurt ei vähenenud.

"Loodan, et see pole see koht, kuhu viimane raha pannakse," ütleb Roosipuu siiski.

Keskmiselt panustavad mängijad korraga kolm-neli eurot nii iganädalaste kui ka kord kuus mängijate puhul. Kolmandik lotomängijaid panebki oma õnne proovile igal nädalal, kord kuus ostjaid on pisut vähem. Aastas kulutab keskmine lotomängija keskmiselt 270 eurot oma hobi peale.

"On üsna levinud komme, et ostetakse oma lemmiktoodet ja midagi kaasa ka. Ikka mitut toodet korraga," iseloomustab Roosipuu Eesti Loto klientuuri, lisades, et levinuim kombinatsioon on osta korraga Bingo ja Vikinglotto piletid, kuivõrd mõlema loosimised toimuvad kolmapäeviti.

Viimasel aastal on esile kerkinud uus soosik - 85 protsenti lotomängijatest mängib Bingo lotot. Vikinglottot mängib 72 protsenti piletiostjatest.

Veel mullu oli populaarseim suurima jackpotiga Eurojackpot, mida tänavu mängib 69 protsenti Eesti klientuurist. Eestlased moodustavad aga vaid ühe protsendi kogu Eurojackpoti müügist ning seni pole suurvõit siia kordagi tulnud.

Keno loto ei ole kuigi populaarne mäng, seda mängib vaid viiendik kõigist piletiostjatest.

Üha sagedamini teevad lotomängijad oma ostud internetis (pea 70 protsenti kõigist lotoostjatest) ja järjest vähem kaupluselettidelt. Viimastest haaratakse lisaks arvloto piletile enamasti ka mõni kiirloto ehk kraabitav pilet kaasa.

"Inimesed, kes varem ütlesid, et nad igaks juhuks lotot ei mängi, sest muidu äkki pank ei anna laenu näiteks, on ikkagi tulnud nüüd internetti mängima," ütleb Roosipuu. 

Võit aga mängustaažist ei küsi.

"Suurvõitjate seas on olnud nii neid, kes vahel harva ostavad üksiku pileti, kui ka neid, kes on juba aastaid iganädalaselt mänginud," kinnitab Roosipuu.

Ka ta ise mängib aeg-ajalt lotot. Ühelt poolt selleks, et süsteeme testida, teisalt aga selleks, lootus võita on inimlik. On Roosipuu siis võitnud ka?

"Väikeseid summasid ikka, minisummasid, nii paarkümmend eurot. Kahjuks pole suured jackpotid mind tabanud," tõdeb ta.

Ekstreemsed mängijad

Suurima ühekordse lotopiletite ostu maksumus on viimasel aastal ulatunud paari tuhande euroni. Ent on ka ekstreemseid panustajaid, kes kulutavad igas kuus lotopiletitele keskmiselt üle 2000 euro.

Möödunud aastal oli selliseid mängijaid, kes kulutas aastas üle 25 000 euro, kokku 18.

"Nende mahud ületavad juba rahapesu tõkestamise piiri, mida me peame kontrollima," tõdeb Roosipuu.

Eesti Lotol tekkis kohustus rahapesu tõkestamise reegleid järgida alates sellest aastast, mistõttu tuleb kõigilt, kes kulutavad üle 24 000 euro lotopiletitele, ka raha päritolu uurida.

Tavaline lotomängija küsib ilmselt, milleks siis üldse lotot mängida, kui selline raha juba ilma selletagi olemas on. Kust see raha kõik tuleb?

Siiani pole ühegi ekstreemmängija panustamine siiski rahapesukahtlust äratanud, mistõttu saab üksnes järeldada, et ju neil inimestel on siis see võimalus olemas.

Keskmine mängija on keskealine

Kuna lotot mängivad peaaegu pooled inimesed, on ka lotomängija portreed keeruline koostada. Mehi-naisi on enam-vähem võrdselt (kuigi suurima potentsiaalse võidusummaga Eurojackpoti mängib enam mehi), enim ostetakse lotopileteid vanuses 26-55.

"Noortel pole veel raha nii palju, aga nad pole ka huvitatud lotomängust, nende jaoks on see igav, et ainult kord nädalas loositakse," põhjendab ta.

Roosipuu on täheldanud, et vanemaealisi mängijaid jääb aasta-aastalt vähemaks, iseäranis on tänavu vähenenud üle 65-aastaste osakaal, ehkki vanim lotomängija on aga 105-aastane.

Koos internetist lotopiletite ostu populaarsuse kasvuga on tõusnud ka kuni 45-aastaste mängijate osakaal.

"Sel aastal on olnud suured võidud, see on ka võib-olla nooremaid innustanud," pakub Roosipuu ning kinnitab, et suurim loto populariseerija ongi see, kui kellelgi õnnestub võita jackpot.

Kui tõenäoline on võita?

Nagu meie kogemus näitab, siis võta kui laia rehaga tahes, piletiraha end tagasi teenida ei taha.

Roosipuu kinnitab, et võita on kõige tõenäolisem kiirlotodega.

"Tõenäosus üldse võita on kiirlotode puhul kuni 50 protsenti ja arvlotode puhul kuni 12 protsenti. Peavõidu saamise tõenäosus on Bingo puhul, kus seni suurim jackpot on olnud 900 000, 1:1,7 miljonile, aga Eurojackpoti puhul, kus suurim võit on olnud 90 miljonit, näiteks 1:95 miljonile," ütleb Roosipuu.

Seega lotovõit on tõesti pigem väga haruldane juhtum kui miski, mis lõpuks juhtub igaühega, kes piisavalt järjepidevalt sellesse hasartmängu oma raha panustab.

"Me müümegi unistusi, sest ülisuuri võite saavad väga vähesed," tõdeb Eesti Loto juht.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: