"Samost ja Sildam": kas Kaljulaidi pürgimises OECD peasekretäriks on huvide konflikt?
Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutlesid Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" selle üle, kas president Kersti Kaljulaidi kandideerimine OECD peasekretäriks oma ametiajal on sobiv ning kas see sisaldab huvide konflikti.
Samosti sõnul on tähelepanuväärne, et Kaljulaid kandideerib sellele ametikohale ootamata ära oma presidendi ametiaja lõppu.
Sildam lisas, et see on tore, et Kaljulaid sellisele kohale pürgib ja veel uhkem oleks, kui ta selle koha ka saaks.
Samost märkis, et põhimõtteliselt võib sellega nõustuda, aga antud juhul on tegemist pretsedenditu juhtumiga. "Kas meil on olnud varem juhtumeid, kus ametisolev president on kandideerinud mõnesse teise ametisse enne oma ametiaja lõppu? Mina ei tea, et oleks," nentis Samost.
Kersti Kaljulaidi ametiaeg lõpeb 2021. aasta oktoobris. OECD uue peasekretäri ametiaeg algab 2021. aasta 1. juunist. Toomas Sildam märkis, et peasekretäri ametiaega on võimalik pisut ka edasi lükata. "Seda ametiaja algust saab pikendada niimoodi, et mingeid erakorralisi presidendivalimisi Eestis ei tuleks, juhul kui Kersti Kaljulaid osutub valituks uuele ametikohale," lausus Sildam.
Sildam esitas retoorilise küsimuse, et mida siis 51-aastane inimene peaks hakkama tegema, kas kodus kuduma.
Samost vastas, et sellele ei olegi ühtegi etteheidet, aga tegemist on praegu ametisoleva presidendiga. "Siin on küsimus sellest, kas see on sobilik," sõnas Samost.
Sildam küsis vastu, et mis on sobimatut selles, kui ametisolev president mõtleb sellele, mida ta hakkab pärast presidentuuri tegema. Samost täpsustas, et Kaljulaid ei mõtle sellele, vaid aktiivselt pürgib ühele ametikohale väljaspool Eestit. "Need on kaks erinevat asja," rõhutas Samost.
"Kas presidendi, ministri, peaministri, ka riigikogu liikme amet ei peaks olema selline, kust me eeldame täielikku pühendumust? Kas see ka tähendab seda, et Eesti riigipea võiks kandideerida kuskile mujale ametisse, samal ajal kui ta on ametis," küsis Samost.
"Kas Kaljulaid pühenduks siis vähem Eesti riigipea ametisse," küsis Sildam vastu.
Samost tõi esile ka küsimuse potentsiaalsest huvide konfliktist. "President esindab Eestit välissuhtluses. Käib välisvisiitidel, esindab Eesti positsioone, huvisid, aitab neid sõnastada koostöös välisministeeriumiga. Ma tean, et presidendi kasuks on lobitööd mitmete riikide juures teinud väga kõrged Eesti ametiisikud. Kersti Kaljulaid, kui ta saab OECD peasekretäriks, ei lähe sinna Eestit esindama. Kas siin ei ole tõenäoline huvide konflikt," küsis Samost.
"Alates 1. septembrist saab kandidaate üles seada. Minu teada paberid on täidetud ja juba mitmeid nädalaid on Eesti erinevad ametiisikud, diplomaadid, sealhulgas ka peaminister Jüri Ratas teinud aktiivset lobitööd selleks, et Kersti Kaljulaid selle ametikoha saaks. See ei ole küll ametlik info, aga saan aru, et Jüri Ratas on vestelnud nii Saksa kantlseri Angela Merkeli kui ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga," lausus Samost.
"Kõik sellised teene teene vastu asjad on tegelikult teene teene vastu asjad," märkis Samost.
Ta küsis veel, et kas sellise tegevusega on Eesti huvid kõige paremal viisil kaitstud. "Peab möönma, et seal on võimalus huvide konflikti tekkeks."
Sildam märkis, et tema ei ole sellise mõttekäiguga nõus ja tema huvide konflikti ei näe.
Toimetaja: Aleksander Krjukov