Kaljulaidi kuulamine OECD juhi valimisel tuleb 11. detsembril ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaljulaidi kuulamine OECD juhiks kandideerimisel tuleb ilmselt samuti video vahendusel nagu peeti Kolme mere tippkohtumine.
Kaljulaidi kuulamine OECD juhiks kandideerimisel tuleb ilmselt samuti video vahendusel nagu peeti Kolme mere tippkohtumine. Autor/allikas: Kolme mere tippkohtumise korraldusmeeskond

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uueks tegevjuhiks kandideeriva president Kersti Kaljulaidi kuulamine toimub 11. detsembril. OECD uus peasekretär võiks selguda märtsi alguses.

"Kandidaadid on esitanud visioonipaberi ning lisaks viivad OECD [liikmesriikide] saadikud Pariisis läbi kandidaatide niinimetatud kuulamise. Kuulamised toimuvad detsembri esimeses pooles, Eesti kandidaadiga 11. detsembril," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova esmaspäeval ERR-ile. Kuulamine toimub suure tõenäosusega virtuaalselt, interneti vahendusel, ütles presidendi kantselei esindaja ERR-ile.

Kamilova selgitas, et Eesti kandidaadi esitamisega OECD peasekretäriks ei ole kaasnenud traditsioonilises mõttes kampaaniat ja seda ei saa võrrelda eelmisel aastal kulmineerunud Eesti pürgimisega ÜRO Julgeolekunõukogu valitavaks liikmeks.

"Erinevate kõrgete ametikohtade jaotuse üle räägivad riigid, diplomaadid, poliitikud oma kolleegidega läbi pidevalt. Nii, et siin ei ole selliseid võrreldavaid tegevusi nagu näiteks ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks kandideerimise kampaanias," rääkis välisministeeriumi esindaja.

Kamilova sõnul on Kaljulaidi kandideerimine tulnud jutuks paljudel kohtumistel eeskätt nende riikide esindajatega, kes kuuluvad OECD-sse. "Riigipea on kohtunud ka oma Prantsusmaa visiitidel paljude riikide saadikutega OECD juures," lisas ta.

"Välisministeerium toetab läbirääkimiste pidamist OECD juhi koha osas, kuid seda tehakse paralleelselt igapäevase välispoliitilise tegevusega. Eesti esindatus kõrgetel kohtadel rahvusvahelistes organisatsioonides on Eestile välispoliitika seisukohalt väga oluline," märkis Kamilova. Samas tunnistas ta, et koroonaviiruse levik on mõjutanud Eesti diplomaatide tööd, kuna paljud kohtumised on nüüd virtuaalsed. "Kõrgete ametikohtade üle läbirääkimine on üks diplomaatia osa ning viirus on nende korraldust mõjutanud," tõdes Kamilova.

Eesti diplomaatide tööd Kaljulaidi kandidatuuri toetuseks rõhutas ka presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe: "Tegemist on Eesti kandidaadiga sellele positsioonile ja siin toimetatakse ikka üheskoos – erinevate ametikohtade üle läbirääkimine ongi meie diplomaatide töö ja osa igapäevasest suhtlusest. Nüüd on selles "kaardipakis" lihtsalt esimest korda Eesti enda huvi nii kõrget ametikohta püüda. Seda tööd, võimalikku toetust, kokkuleppeid arutavad eeskätt Eesti diplomaadid oma kolleegidega teistest riikidest."

Samas räägivad sellistel teemadel ka poliitikutest riigijuhid, lisas Linnamäe. "Ka riigipeade omavaheliste kohtumiste üheks teemaks on muu kõrval pea alati olnud ka riikide huvid mingite organisatsioonide, nende asukohtade, juhtide ja muu sellise osas. See on olnud nii enne seda, kui Eesti esitas Kersti Kaljulaidi OECD peasekretäri kandidaadiks, on praegu ja on ka pärast seda, kui OECD on omale järgmise juhi valinud. Nii ei ole see selles mõttes üldse traditsiooniline kampaania," tõdes Linnamäe.

Presidendi avalike suhete nõuniku sõnul on kampaania senised kulud olnud suurusjärgus paarkümmend tuhat eurot ja need mahuvad presidendi kantselei eelarvesse. "Hetkel on koostatud trükis erinevates keeltes, tehtud üks live-esitlus ja video seisukohtade tutvustamiseks," märkis Linnamäe.

Tema sõnul on OECD seadnud eesmärgiks märtsi alguseks uue peasekretäri osas kokku leppida. "Kas see ka nii läheb, näitab aeg," lisas presidendi nõunik.

Novembri algul selgusid ka Kaljulaidi konkurendid OECD uue juhi kohale. Nendeks on USA presidendi Donald Trumpi nõunik Christopher Liddell, Austraalia endine rahandusminister Mathias Cormann, Euroopa Komisjoni endised volinikud, rootslanna Cecilia Malmström ja kreeklanna Anna Diamantopoulou, Tšehhi endine tööstusminister Vladimir Dlouhy, Šveitsi endine keskpankur Philipp Hildebrand, OECD asejuht Vestergaard Knudsen Taanist, Poola keskkonnaminister Michal Kurtyka ja Kanada eksrahandusminister William Morneau.

OECD praeguse peasekretäri Angel Gurria kolmas viieaastane ametiaeg lõppeb 2021. aasta mais. Mehhiko endine diplomaat ja majandusteadlane on sellel kohal töötanud alates 2006. aastast. Enne OECD peasekretäriks valimist läbis Gurria mitme kuu vältel umbes 150 intervjuud liikmesriikides ja OECD ametnikega, et neid veenda oma sobivuses, kirjutab Wikipedia.

OECD on 1961. aastal asutatud demokraatlike, turumajandusega riikide valitsustevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on info ja eksperthinnangute vahetamise kaudu aidata kaasa maailmamajanduse ning liikmes- ja mitteliikmesriikide majanduse arengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei jaga laene ega toetusi. Organisatsiooni kuulub praegu 37 riiki ning nende majanduste kogusumma moodustas 2017. aastal nominaalselt 62 protsenti kogu maailma sisemajanduse koguproduktist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: