Ida-Euroopa välissuhete eksperdid kutsuvad mitte alluma Vene survele
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide rahvusvaheliste suhete eksperdid, poliitikud ning endised riigijuhid, sealhulgas ka seitse eestlast, kutsuvad esmaspäeval avaldatud pöördumises Ameerika Ühendriike mitte pehmendama oma käitumist suhtluses Venemaaga.
"Me ei näe vastuolu [Venemaaga strateegilise] dialoogi pidamises - mida on alates 2014. aastast arvestatavas mahus tehtud - ning [lääneriikide] selgelt sõnastatud ja väljakujunenud huvide kaitsmises," kirjutavad väljaande Politico avaldatud pöördumisega ühinenud 40 eksperti.
NATO Ida-Euroopa liikmesmaade, Balti riikide, Ukraina ja Gruusia esindajate kiri on vastuseks augusti alguses 103 USA välispoliitika eksperdi avaldatud pöördumisele, milles kutsutakse muutma ja pehmendama Venemaaga suhtlemise taktikat. "Me ei suuda näha, miks peaks Lääs loobuma oma tuumikpoliitikast selleks, et neid eesmärke saavutada," lisavad 40 kirja autorid viitega vajadusele tegelda Lääne ja Venemaa vahel valitsevate erimeelsuste lahendamisega.
Kirjale allakirjutanud rõhutavad vajadust hoida Euro-Atlandi piirkonna kaitset ja julgeolekut kõigi [NATO] liitlaste koostöös. Teiseks tuleb taastada Euro-Atlandi piirkonna ühtsus, mida on kahjustanud nii [USA presidendi Donald Trumpi] "America First" poliitika kui ka [Euroopa Liidu mõnede riikide poolt propageeritav] Euroopa strateegilise autonoomia plaan.
"Hiina poolt Euroopale ja Ameerikale esitatavad väljakutsed loovad täiendava USA ja Euroopa koostööpotsentsiaali, samas kui me leiame, et koostöö Venemaaga Hiina ohjeldamiseks on teemast kõrvelejuhtimine fantaasia," öeldakse pöördumises.
Kolmandaks tuleb hoida Külma sõja järgset poliitilist korraldust ja ohjeldada neid, kes seda korda muuta soovivad. Samuti peavad NATO, USA ja Euroopa Liit aitama kaitsta oma partnerriikide suveräänsust ja sealsete kodanike vaba valiku õigust. Sama kehtib ka Valgevene kohta, leiavad 40 allakirjutanut.
Neljandaks tuleb jätkata püüdlusi kaasata Venemaa relvastuskontrolli režiimi ning seejuures ei maksaks kinni hpoida oma aja ära elanud lepingutest. Küll aga peaks relvastuslepped vastama militaarttehnilisele reaalsusele ning nendest kinnipidamine peab olema jälgitav.
Viiendaks tuleb tegelda liberaalsete demokraatiate vastupidavusega Venemaa vaenulikule tegevusele, mis püüab kahjustada Lääne poliitikat ja majandust. Seda oleks lihtsam teha, kui Lääne poliitilised ja äriringkonnad poleks [Venemaaga] nii tihedalt seotud, märgivad 40 pöördumisega ühinenut. USA ja EL peaksid looma ühiseid platvorme, mis tegeleks ja võitleks Venemaa suhetega meie oma riikides olevate korrumpeerunud ringkondadega, leitakse samas.
Kuuendaks soovitavad pöördumise autorid Venemaa ja selle ühiskonna eri gruppidega laialdast dialoogi. "Ärgu olgu selles mingit kahtlust, et need on Venemaa võimud, mis on dialoogi ulatust kärpinud," rõhutatakse kirjas.
Pöördumisele allakirjutanute hulgas on eestlastest Toomas Hendrik Ilves, Eerik-Niiles Kross, Mart Laar, Marko Mihkelson, Kristi Raik, Sven Sakkov ja Harri Tiido ning Eesti Välispoliitika Instituudi teadur James Sherr.
Lisaks on selle ühinenud ka Leedu endised presidendid Valdas Adamkus ja Dalia Grybauskaite, Poola ekspresident Aleksander Kwaśniewski, Läti ekspresidendid Vaira Vike-Freiberga ja Valdis Zatlers, Leedu ekspeaminister Andrius Kubilius ning paarkümmend parlamendisaadikut ja eksperti Poolast, Tšehhist, Lätist, Leedust, Slovakkiast, Ukrainast ja Gruusiast.
Toimetaja: Mait Ots