"Trump on olnud mitmes plaanis negatiive, näiteks liitlassuhete osas. Meil pole sellega probleeme, aga NATO-l teataval määral on," rääkis Tiido ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Tiido lisas, et president Trump on põhimõtteliselt ja instinktiivselt igasuguste rahvusvaheliste lepinguliste süsteemide vastu, olles lahkunud mitmetest rahvusvahelistest lepetest. Sellega on USA roll muutunud, tõdes Tiido.

Vastates saatejuht Indrek Kiisleri viitele, et keegi ei ole ju USA rolli läänemaailma liidrina kahtluse alla seadnud, vastas Tiido, et seda on teinud Trump ise. "Seda seab kahtluse alla Trump ise, kes soovib sellest rollist välja tulla, olla eraldi. Mitte olla kamba eesotsas, vaid olla kambast eraldi, üksik hunt, kes on piisavalt tugev, et ise hakkama saada. Mitte karjahunt, mitte karja liider," rääkis Tiido.

Ta tõi esile ka selle, et Trumpi juhtimisel valitseb pidev teadmatus USA edasise tegevuse osas. "Me ei tea ka praegu, mida Trump võib edasi teha, sest ta lähtub oma nägemustest ja see on asi, mis muudab ettevaatlikuks. Eriti puudutab see julgeolekuteemasid - milline saab olema USA roll, kui ta hakkab eraldi elama?" küsis Tiido.

Mitmekordne suursaadik ja kunagi ajakirjanikuna USA-s töötanud Tiido tõi ka esile selle, kuidas Trumpi ajal on tugevalt muutunud USA välisministeeriumi koosseis ning administratsioonist on lahkunud palju eksperte.

"Kui USA välisministeeriumi toimus pärast Trumpi ametisse astumist palju muudatusi, siis Eesti välisministeeriumis võeti asju rahulikumalt, kuna meie oleme rohkem harjunud muutustega kui lääneriigid, mis on etableerunud, juba väljakujunenud. Meil on väljakujunemisprotsess alles käimas ja võib-olla alles praegu jõuame sinna, et liigume tasakaalukalt, ilma suuremate hüpeteta," rääkis Tiido.

Eesti on olnud ülipüüdlik

Endine diplomaat kritiseeris Eesti praeguse valitsuse innukust USA administratsiooniga ühte sammu käia.

"Näiteks usuvabaduse alliansi loomine, millega Eesti kohe alguses liitus, millest mina pole kunagi aru saanud. See on ju evangelistliku protestantismi propageerimise asutus! Tegelikult see ei ole puhtalt usuvabaduste kaitse, kui arvestame, et USA administratsioonis on praegu terve rühm inimesi, kes on räigelt usklikud," rääkis Tiido. "Üldiselt peaks usk olema eraldi, kirik ja riik olema eraldatud, seda ka meil. Seepärasrt oleksime võinud ka meie pisut tagasihoidlikult lähenema sellele usuvabadusele alliansile," rõhutas Tiido.

Vastates Kiisleri viitele, et USA peab oma liitlaseks ainult Iisraeli, ülejäänud lääneriike aga oma vasallideks, ütles Tiido, et pole seda isiklikult oma töös tunnetanud. "Aga mõnikord on tunne küll, et kohati käitume vasallina, võtame kõike kullana, mis sealt öeldakse, võtame niiöelda juhtnööre," leidis Tiido.

"Mina endise diplomaadina ütlen, et meil on igal juhul vaja säilitada liitlassuhted USA-ga, mis on vältimatu. Kuid ilmselt oli meil seda sõltuvust rohkem, kui me tahtsime väga saada NATO liikmeks - siis pidime tagama selle, et USA poolt oleks igal juhul toetus. Hiljem, kui me oleme juba liikmed, võiksime võtta rahulikumalt," rääkis Tiido, kes oli 2004. aastal, kui Eesti sai NATO liikmeks, Eesti suursaadik alliansi juures.

Putinile meeldib

Vastates küsimusele, kuidas peaks Venemaa president Vladimir Putin suhtuma Trumpi jätkamisse USA eesotsas, vastas Tiido, et tema hinnangul peaks see Putinile meeldima.

"Ma arvan, et temale Trump sobib. Seda sellepärast, et Trump on tema lootus, et Lääne allianss nõrgeneb. Putini üks eesmärke on lõhestada Lääne allianssi, nii Euroopa Liitu kui NATO-t." rääkis Tiido.

Euroopa Liit nõrgeneb, kui selle sees tekivad leerid, kus mõned riigid on rohkem ja teised vähem USA-meelsed ning sellest tekivad omavahelised konfliktid. Sama võib juhtuda ka NATO-s, selgitas Tiido.

"Ja see on Putinile igal juhul kasulik. Putinile on kasulikud ka kõik populistlikud ja radikaalsed liikumised, sest need nõrgendavad konkreetset ühiskonda," lisas ta.

Tiido, kes tunnistas, et hoiab USA valimistel pöialt Joe Bidenile kui "mitte-Trumpile", rääkis veebisaates ka äärmuste kasvust ühiskondades, Euroopa kaitsekuludest ja -võimest, sellest, miks inimesed USA-s Trumpi toetavad, kuidas Trump armastab suhelda autokraatidega ja milline võiks olla tulevane konflikt Venemaaga.