Sakkov rääkis usutluses Soome väljaandele Verkkouutiset, et Eesti oli Vladimir Putini režiimi tegeliku olemuse ära tundnud juba ammu enne seda, kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukraina vastu täiemahulist agressioonisõda, annekteeris 2014. aastal Krimmi ja isegi enne selle lühikest sõda Gruusias 2008. aastal.

"Kui Venemaal saab Putini järel võimule uus juht, kes taas üritab läänt hirmutada, peavad Eesti ja Soome olema väga valvsad. Venemaa tuleviku hindamisel on pessimism tarkus," ütles Sakkov.

"Kui minu hinnang osutub ka liiga süngeks, siis ei kahetse ma seda sugugi. Kahjuks saab see aga juhtuda ainult siis, kui Venemaa saab otsustava kaotuse ja Ukraina väljub sõjast selge võitjana. Selle all pean ma silmas võitu ukrainlaste endi definitsiooni järgi: Vene väed tõrjutakse välja, sõjakuriteod saavad karistatud ja agressor maksab kõik talle määratud hüvitised," rääkis ta.

Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga muutis olukorda meie piirkonnas

"Eesti vaatenurgast on Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga mitte ainult oluliselt parandanud teie riikide endi julgeolekut, vaid tugevdanud ka kogu alliansi põhjatiiba. Strateegiline olukord Läänemerel on nüüd täiesti erinev sellest, mis see oli viis aastat tagasi," ütles Sakkov.

"Oleme silmitsi seisnud praeguse Venemaa režiimi agressiivsuse ja valmisolekuga kasutada oma eesmärkide saavutamiseks jõudu. Lääne poliitilise ja sõjalise koostöö tihenemine Läänemere piirkonnas on sellele arengule vastujõud, mida Kreml peab arvestama," märkis ta.

Sakkovi sõnul peab lääs selleks, et Ukraina oma kaitsesõja võidaks, suurendama oma toetust – mitte ainult poliitiliselt, vaid ka konkreetse sõjalise abi ja tööstuskoostöö näol.

"Soome on andnud kiiduväärset eeskuju, hoides oma laskemoonatehast ööpäevaringselt töös. [Aga] lääs on üldiselt teinud liiga vähe ja liiga hilja," tõdes ta.

Eesti suursaadik rääkis ka sellest, et tema riik on võtnud endale kohustuse suunata igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina sõjaliseks abiks. Eesti on sõjalise abi suhtarvult SKP-sse olnud pidevalt maailma riikide tipus.

"Samuti on laiem küsimus: kas kõigi meie liitlaste tugevad avaldused vastavad nende tegelikule toetusele? Kui me ütleme, et Ukraina võitleb kogu Euroopa eest ja me toetame seda nii, nagu oleks see meie enda võitlus, peaksid investeeringud olema sellega kooskõlas," rõhutas Sakkov.

Järgmine sõda tuleb teistsugune

Sakkov rääkis ka sellest, et viimastel aastatel on Eesti investeerinud suuresti kõige kaasaegsematesse pikamaarelvasüsteemidesse, nagu Himarsi raketiheitjad, laevatõrjeraketid, iseliikuvad soomushaubitsad K9, samuti miinid ja tark moon. Eesti on sarnaselt Läti, Leedu ja Poolaga alustanud oma idapiirile kindlustuste ehitamist.

"Tehnoloogia areneb kiiresti ja praegu rõhutatakse seda eriti droonide puhul. Ukraina kogemused on olnud hindamatud meie enda võimete arendamisel. Tugev tööstusbaas ja paindlikkus hangetes on hädavajalikud, sest järgmine sõda tuleb teistsugune," rõhutas Sakkov.

Tema sõnul areneb ka Eesti enda kaitsetööstus järk-järgult ning mõtteviis selles on muutunud.

"Kui kaitsetööstuse esindajad püüavad oma tooteid müüa, küsivad võimalikud ostjad esimese asjana, kas nende enda riigi relvajõud neid kasutavad ja kas neid on Ukrainas kasutatud. Kui vastus mõlemale küsimusele on eitav, on tehingu sõlmimine keeruline. Seetõttu on kaitsetööstuse huvides tarnida Ukrainale tipptehnoloogiat – nii saab seda reaalsetes operatsioonides testida," rääkis ta.

Sakkovil ja Eestil tugevad sidemed Suurbritanniaga

Pärast viieaastast lähetust Soomes siirdub Sakkov Eesti suursaadikuks Ühendkuningriiki.

Enne Helsingi suursaadikuks nimetamist töötas Sakkov julgeolekupoliitika ja sõjalise riigikaitsega seotud ametikohtadel, sealhulgas Eesti kaitseministeeriumi asekantslerina, NATO Küberkaitse Koostöö Keskuse direktori ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktorina, Eesti saatkonna  kaitsenõunikuna Washingtonis ja NATO-s, president Lennart Meri julgeoleku- ja kaitsepoliitika nõunikuna.

Sakkov rääkis, et tema kolimine Helsingist Londonisse tundub loomulik, arvestades tema varasemat julgeolekupoliitilist kogemust – on ju Suurbritannia Ühendekspeditsiooniväe (JEF) riikide rühma juhtriik, millel on Läänemere piirkonnas pidev sõjaline kohalolek.

"See on natuke nagu kojutulek. Olen Suurbritannias kaks korda õppinud ja mu poeg sündis Londonis," ütleb ta.

"On tõsi, et minu roll seal keskendub tugevalt kaitse- ja julgeolekuküsimustele. Ülesande olulisust rõhutab osaliselt asjaolu, et Suurbritannia on tuumariik, Rahvaste Ühenduse keskus ja EL-i mittekuuluv riik, kelle suhted Euroopaga pole mitte ilma väljakutseteta," tõdes ta.

Sakkov tõi ka välja, et Eesti ja Ühendkuningriigi sõjalised sidemed ulatuvad rohkem kui saja aasta taha.

"Meie Vabadussõja algstaadiumis koosnes meie armee peamiselt koolipoistest, keda toetasid Soome vabatahtlikud ja Briti kuninglik merevägi. Aastakümneid hiljem võitlesime Suurbritannia kõrval NATO ISAF-i operatsioonis Afganistanis," meenutas ta.

Kui 2016. aastal loodi NATO idatiival alliansi ettenihutatud üksused, tundus Tallinna vaatenurgast väga loomulik, et Ühendkuningriigile antakse juhtiv roll Eestisse paigutatud rahvusvahelises lahingugrupis.

Sakkov usub ka, et Londonis hakkab ta tegema tihedat koostööd nn NB8 grupi suursaadikutega, kuhu kuuluvad Põhja- ja Balti riigid.

Eesti ja Soome on pea kõiges ühel meelel – sealhulgas Venemaa küsimuses.

Sakkovi sõnul said välisdiplomaadid viimati olla tunnistajaks Soome julgeoleku- ja välispoliitika põhimõttelisele muutumisele aastatel 1988–1993, kui langes Berliini müür, taasühines Saksamaa, varises kokku Nõukogude Liit, Eesti ja teised Balti riigid taastasid iseseisvuse, Soome eraldus Pariisi rahulepingu sõjalistest piirangutest ja aegus Nõukogude Liiduga sõlmitud vastastikuse abi ja sõpruse leping (YYA).

Tema hinnangul on 2025. aasta juulis Eesti ja Soome kahepoolsed suhted tihedamad kui kunagi varem.

"Olen kindel, et minu järeltulija Janne Jõesaar-Ruusalu, kes kolib Helsingisse Eesti suursaadiku ametikohalt Oslos, saab mõne aasta pärast sama öelda," ütleb ta.

"Soome ja Eesti on nüüd peaaegu kõiges ühel nõul – sealhulgas Venemaa osas. Soome liitumine NATO-ga on tõstnud meie suhted uuele tasemele, nii kahepoolselt kui ka sellistes foorumites nagu NB8. Peaksime tegema kõik endast oleneva, et sama arusaam jätkuks ka pärast Venemaa agressioonisõja lõppu," rõhutas ta.

Sakkovi sõnul jääb ta eriti igatsema Soome metsikut loodust ja seal inimeste päralt olevat suurt isiklikku ruumi.

"Aga ma tulen tagasi – mul on veel 26 000 saart avastada," ütles suursaadik, kellele meeldib igal suvel Saaristomeres purjetamas käia, lõpetas Verkkouutiset oma artikli.