"Välisilm": millised on lahendused Malis? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Malis on rahutud ajad. Sel kuul toimunud riigipööre viis ametist president Ibrahim Boubacar Keita, praegu valitseb riigis mässuliste sõjaväe juht. Ebastabiilne on olukord aga terves Saheli piirkonnas.

Poliitiline kriis Malis ei ole midagi uut. Selles merepiirita Lääne-Aafrika riigis käib suurim võitlus islamiäärmuslaste vastu. Riigi piirid on tõmmatud Prantsusmaa kui endise kolonisaatori joonlauaga, luues soodsa pinnase nii-öelda ühise katuse all elama pidavate hõimude konfliktideks.

90-ndate lõpus otsustas Prantsusmaa neokolonialistlikule poliitikale punkti panna ja likvideeris sisuliselt kõik oma sõjaväebaasid Aafrikas. Mali ja kogu Saheli piirkond ehk Tšaad, Mauritaania, Niger ja Burkina Faso, pidi ise hakkama saama.

Endine tõlk ÜRO missiooni juures Ilmar Raag rääkis, et see viis nn jõu õlu Aafrika poolele nihkumiseni. "Euroopa on ka huvitatud sealsest toorainest, sealsest turust, aga üha enam see sõltub sellest, kuidas kohapealsed riigid ise otsustavad, kuidas ja kellega nad teevad koostööd, kellele nad annavad juurdepääsu, nii nagu praegu antakse Hiinale seda juurdepääsu. Nii et Prantsusmaa ei ole sugugi sellel positsioonil, et ta saab käskida," sõnas Raag.

Suurim probleem Malis on islamiäärmuslased, kes on ebastabiilses riigis kanda kinnitanud ja omavahel konfliktis hõimuliikmete seast võitlejaid leidnud.
Lisaks läheb Malist läbi ka narkootikumide tee, mis algab Atlandi ookeani rannikult ja läheb Liibüasse välja.

"Mali on mitmes mõttes, nagu Saheli piirkond tervikuna, üks väravariikidest, kustkaudu toimub nii lääne- kui ka idasuunaline kaubandus kui ka põhja- ja lõunasuunaline kaubandus. Nii nagu ka Mali on väga suur salakauba tee," ütles Raag.

Et vähegi olukorda kontrolli all hoida, on prantslased loonud missiooni Barkhane. See on ka Eesti kaitseväe suurim välismissioon.

ESTPLA-36 rühmaülema abi, nooremleitnant Oliver Jõesaar ütles, et see missioon on psühholoogiliselt raske, sest peab olema väga valvas.

Lisaks on Malis ka ÜRO rahuvalvemissioon MINUSMA. Suurim küsimus on, kas ebastabiilset riiki saab üldse väljastpoolt aidata.

ÜRO MINUSMA missiooni õigusnõunik Rene Värk lausus, et kindlasti on neid, kes ütlevad, et edu on saavutatud või et asi oleks hullem, kui rahvusvahelisi jõude kohapeal ei oleks. "Aga on ka neid, kes on väga pettunud. Ka nüüd, kui toimus riigipööre ja olid meeleavaldused, siis kanti plakateid, et Minusma välja või Barkhane välja. Kindlasti Mali konflikt on väga mitmekülgne, ja ühte lahendust on raske leida," rääkis Värk.

Ilmar Raagi sõnul on rahvusvaheline kogukond Malis käitunud väga siidikinnastega. "Nad on väga vähe sekkunud ja omal moel on kohalikud frustreerunud, et "me näeme teid küll, aga te ei tee mitte midagi". Aga samal ajal rahvusvaheline kogukond ütleb, et tehke ise ka midagi. Nüüd see, et riigipööre seal toimus, seda oli aastaid ette näha," sõnas Raag.

Praegu on riigis võimul mässuliste sõjaväe kolonel Assimi Goita. Rahvusvaheline surve on tugev, et riik taastaks tsiviilvalitsuse. Seda, mis edasi saab, ei oska keegi ennustada.

"Tõepoolest, neid riigipöördeid või mässusid, ka see praegune tuareegide või siis islamistide algatatud mäss on järjekorras neljas, ja ka praegu kõik uudised, mis tulevad, siis ega keegi ei tea. Sõjavägi pakkus alguses kolme aastast üleminekuperioodi, nüüd on räägitud aastast ja et tuleks leida kas mingisugune tsiviilisik ajutiselt riigi etteotsa või vähemalt endine sõjaväelane, kindlasti ei tohiks see olla sõjaväelastest koosnev valitsus," rääkis Rene Värk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: