Valitsus hakkab arutama järgmise aasta riigieelarvet. Teie olite peaministrina tuntud eelarvetasakaalu pooldaja. Te esitasite isegi ettepaneku kirjutada eelarve tasakaal põhiseadusesse. Kas praegu on käes aeg kulutada?

Ma arvan jätkuvalt, et peaksime püüdlema eelarve tasakaalu poole. Tegelikult on siin kaks eraldi küsimust. Kui vaadata majanduskriisi maailmas, siis praegu on tõesti vajadus kulutada. Seetõttu on valitsuse laenuvõtmine igati arusaadav. Aga väga täpselt tuleb mõelda, millele seda kulutada ja mitte panna raha sellistesse suurepärastesse kohtadesse, nagu vahel pannakse. Teine küsimus on, kas peaksime püüdlema eelarve tasakaalu poole? Jah! Kui me omal ajal poleks tasakaalu hoidnud, siis ega sellistel tingimustel kui praegu valitsus laenu ei saaks.

Millised laenuraha abil tehtud kultused oleksite teie jätnud tegemata?

Mul on kindlasti paljude kulutuste kohta oma arvamus, kuid vajan rohkem infot enne, kui hakkan puusalt tulistama. Üldiselt on valitsus käitunud konservatiivselt, kuid mõned juhtumid on küll olnud, mille puhul oleks mina käitunud teisiti. See on aga tänaste otsustajate teha.

Kas praegu on aeg teha midagi Eestis radikaalselt teisiti? Kas peaks kriisiolukorda kuidagi ära kasutama?

Seda peaks kõvasti ära kasutama. Ma vajame uut arengutõuget aladel, kus me oleme traditsiooniliselt tugevad olnud. Üks koht, kuhu ma raha juurde annaksin, on teadus. See tagab meie riigile tuleviku. Meie e-riik vajab hädasti tugisüsteemidesse investeerimist. Meie haridussüsteem vajab ümbervaatamist. Siin kuluvad kriisiaegsed kogemused marjaks ära, et teha tuleviku otsuseid.

E-meditsiin tuleb tööle panna, samuti e-haridus. Tuleb anda katsetajatele võimalusi katsetada. Jah, kõik ei lähe kindlasti nii, nagu soovime, kuid ilma riskimiseta me edasi ei liigu. Tuleb olla valmis ka ebaõnnestumisteks, kuid need võivad olla lõppkokkuvõttes isegi kasulikumad kui õnnestumised. Praegu pannakse aga raha vahel magama kohtadesse, kus seda vaja polegi.

Praegusel valitsusele meeldib rääkida palju suurtest taristu-, eelkõige tee-ehitusprojektidest. Kas see on õige suund?

Ütlen kohe, et pole selle suuna toetaja. Selline lähenemine kuulub eelmisesse sajandisse. 20. sajandil ehitati suuri teid ja raha läks sinna nagu mühises. Mulle tundub, et me elame juba 21. sajandis.

Kas avalikku sektorit peaks kärpima?

Praegu on soodne võimalus riigiaparaati vähendada, mis lasub üsna raskelt Eesti riigi õlgadel. Tõusuaegadel on seda raske teha, kuid kriisi ajal palju lihtsam, sest kõikidel on halb. Ebameeldivaid samme on rasketel aegadel kergem astuda.

Mina kärbiksin ja teeks seda läbi eelarve. Eesti riik on liiga suure bürokraatia ja valitsusparaadiga, seal on kohti, kust saaks kokku tõmmata.

Keskerakond ja EKRE on erakonnad, kellele meeldib kulutada. Kas Isamaa on erakond, kes tõmbab sellele pidurit?

EKRE-le ja Keskerakonnale tõesti meeldib väga kulutada. Aga Isamaa on juba pidurit tõmmanud ja hakkab tõmbama veelgi jõulisemalt. Seda on valitsuspartneritele öeldud ka eelkõnelustel.

Kuid kas just praegu ei peaks kulutama, sest laenuintressid on negatiivsed ning tagasi tuleb maksta vähem kui laenasid?

Vaadake, kui laialt kulutame, siis need intressid varsti pole enam sellised. Natuke võiks mõelda ka järgnevatele põlvkondadele, keegi peab ju need laenud kunagi tagasi maksma. Varsti laenuprotsendid kerkivad ja tagasi tuleb ikkagi maksta rohkem kui laenati.

Meil on poliitikas inimesi, kes praegu raha kulutavad. Nad tahtsid seda omal ajal ka teha, kuid siis öeldi neile kindel ei. Kui me seda neile poleks tollal öelnud, siis nad ei saaks täna laenata. Kui laenu järele on tõesti vajadus.

Kui oleksite valitse laua taga raha jagamas, mida teeksite?

Esimene tagasihoidlik samm oleks riigiaparaadi null kasv, see ei võta kelleltki tükki küljest ära. Valitsuskulud ei tohi kasvada, seeläbi oleks valitsejad ka rahvaga solidaarsed. Kõik märgid näitavad, et ees on keerulised ajad. Seda nii Eestis kui ka kogu maailmas.

Kas te Eesti Panga nõukogu esimehena ei karda, et Eesti on kokkuhoidliku konservatiivse rahapoliitika rajalt lahkumas?

Ei karda, sest sellelt rajalt on lahkunud kogu maailm. Kriis sunnib asju üle vaatama ja asju tuleb võtta mõistlikult, kogu aeg ei saa olla kivistunud printsiipide järgi gaas põhjas, sest teedel on ikka kurve ja käänakuid. Praegu olemegi käänakut tegemas, oluline on stabiilsuse hoidmine ja mis eriti tähtis - riigikaitse hoidmine. Ohud Eestile pole kusagile kadunud ja need võivad ilmuda palju ootamatumalt ja kohtadest, kust me seda ei ootagi. Maailm on meie umber väga rahutu.

Kaks protsenti SKT-st riigikaitsesse peab olema tagatud ja mingeid eksperimente, mis toovad mõnele ministrile paguneid või lausa oma väikese sisekaitse armee, ei tasu teha. Selline killustumine on kasulik ainult meie idanaabrile.

Kas te Isamaa Parempoolsetega olete ühinenud?

Ei, kindlasti mitte. Mulle meeldib olla omaette ja erinevatesse ühendustesse ma ei trügi.

Kas Parempoolsete väljatulek peegeldab mingit probleemi Isamaa erakonna sees ja juhtimises?

Ma loodan, et see pigem peegeldab häid arenguid. Üks asi on, mida teha lubatakse ja teine asi, mida tehakse. Kuna Parempoolsed pole midagi teinud, siis ma ei oska neile hinnangut anda.

Viimasel nädalal on palju räägitud nn abielureferendumist. Mis on teie arvamus, kas seda on mõistlik korraldada koos kohalike valimistega?

Pole vaja. Praegu on palju muid asju millega tegeleda. Kasvõi see sama rahanduse ja eelarve olukord pakitseb ja vajab lahendusi.