Tiia Luht, miks teil intervjuu ajal maski ees ei ole?

(Üllatunud paus, puhkeb naerma)

Mnjah...

Rally Estonia ajal olite vabas õhus küll maskiga, aga mitte siin kitsas kabinetis koos võõraste inimestega?

Hea küsimus... Miks ma ei ole maskiga? Puhtpraktiline [põhjus]. Võibolla sean ohtu enda ja teie tervise, aga te ei kuuleks mind läbi maski.

Kui me pikemalt räägime, siis on keeruline üle tunni aja maski kanda.

Eestis suureneb jälle koroonasse nakatumine. Kas maskide kandmine avalikes ruumides tuleks teha kohustuslikuks?

Kui panite tähele, siis Rally Estonia esimene käitumisjuhis kõigile piletiostjatele oli – kanna maski! Alguses planeerisime, et maske jagatakse ja kantakse vabatahtlikult, kui aga nägime, et haigestumine muudkui tõusis üle Eesti, siis tegime ralli korraldajatega kiire nõupidamise ja otsustasime, et kõik ralli pealtvaatajad kannavad maski. Kohustuslikult. Keegi ei olnud seal ilma maskita.

Kui küsida, kas avalikes kohtades kanda maski, siis mina pooldan, et avalikes siseruumides võiks mask olla.

Kaupluses, koolis, ametiasutuses...

Ühissõidukis.

Muidugi ei peaks seda kandma oma kabinetis, istudes uhkes üksinduses. Ja maski peab oskama õigesti kanda.

Hispaanias on maskikandmine olnud kohustuslik, aga nakatumine muudkui kasvas. Maskidest polnud seal mingit kasu?

Sellepärast ma ütlesingi, et maski tuleb ka õigesti kanda.

Hispaanlased kandsid valesti?

Seda ma ei tea, reisipiirangute ja töökohustuste tõttu ei ole kahjuks saanud Hispaaniat külastada.

Aga, maski tuleb kindlasti kanda siis, kui tunned end natuke halvasti, et kaitsta teisi...

Väike köha, kerge nohu, kurk on kibe...

Vaat sel puhul ütleksin mina: püsi kodus, ära lahku kuhugile ja ära pista oma nina välja. Siin on mask juba liiga pehme meede.

Kui pean poodi minema, siis mina kannan maski. Jah, vahepeal olen poes nagu ufonaut, üksinda [maskis] ja uuritakse, mis mul viga on.

Ehmatate inimesi, kes mõtlevad, et koroonahaige on poodi tulnud.

Aga ma olen siiani terve. Mind on testitud mitu korda. Olen töö tõttu käinud ka ohtlikes kohtades, ikka ei ole [nakkust] külge saanud. (Muigab)

Kui mask on korralikult ees, kas sellega kaitsen inimesi, kes on minu ümber?

Jah, ma kaitsen inimesi, et mina ei annaks haigust teistele.

Kui maski kannaksid ka need teised, nagu oli Rally Estonial, siis me minimeerime nakatumise ohtu veelgi. Üks ralli pealtvaataja oli [koroona-]positiivne, aga kuna kõik kandsid maske, ei pea me võtma tema lähikontaktseks neid, kellega ta pealtvaatamise alal kokku puutus.

Kui maskide kandmine oleks kohustuslik, kas terviseamet peaks korraldama nende tasuta jagamise?

(Paus) See on küsimus riigile, mitte mulle.

Juhin tähelepanu, et terviseametis olen mina ainult ühe osakonna juhataja. Kui siin arutada, millised võiksid olla üleriigilised meetmed, siis jään ma natuke nõrgaks.

50 korralikku maski pakis, hind 62 eurot. Pole just odav?

Muidugi ei ole odav. Ka riigi jaoks oleks see kulu. Aga mis on oluline? Tervis on oluline.

Ma ei tea... Võibolla peaks olema inimestel mõte, et sättida ostukorvi niimoodi – lähen poodi, ostan eluks vajalikku sööki, leian võimaluse osta ka maskid.

Kui kaugele peaksime koroonaajal ettevaatuse ja ettevaatlikkusega minema?

Hea, terve talupojamõistus on siin alati teretulnud.

Mina ei poolda, et kui leiame ühe haige, siis paneme kogu kooli kinni. Me suudame terviseametis teha selgeks, kes on tema lähikontaktid, paneme nemad eneseisolatsiooni, et nad jumalapärast ei nakataks veel omakorda edasi ja sellega surume tekkinud haigestumise maha.

Kas Põlva riigigümnaasiumis on keegi nakatunud?

Minu teada ei ole.

Ometi on seal õpilased nädal koolis ja siis kaks nädalat kodus distantsõppel. Miks?

See on nende meede, kuidas hajutada kontakte. Väga oluline, kiidan selle väga heaks. Ei ole nii, et pannakse kool kinni. Neil on õppetöö jagatud ja neil on hästi läbimõeldud plaan.

Olete ise lapsevanem ja saate aru, et osadele õpilastele võib tähenda selline õppekorraldus lünklikku haridust.

Ma siiski usun pedagoogide võimekusse.

Koroona aeg õpetab meid teistmoodi mõtlema. Kastist väljas, olema loov. Pedagoogid on seda. Anname neile ülesande, väikese mõistatuse, mille meie tublid pedagoogid ära lahendavad.

Te ei kipu neile ütlema – olge ettevaatlikud, aga ärge kartke ja seadke haridus esikohale?

Minule on haridus alati esikohal. Ja tervis on esikohal... Aga kui tekitame hariduses lünga, siis ei suuda sellega mõne aja pärast hakkama saada.

See oht on ju olemas, kui järjest ja järjest surume õpilasi koduõppele.

Me ei suru neid koduõppele... See on hübriidõpe, millest praegu räägime. Ei ole enam nii nagu kevadel, et tänasest on koolid kinni ja võibolla sügisel teeme lahti. Nüüd on hoopis teistmoodi plaan – mõtleme, kuidas teha vahetunde [erinevatele] klassidele erineval ajal, kuidas söögivahetundides mitte tekitada järjekordi...

On's nüüd koroona muutunud noorte haiguseks?

Kui praegu rääkida, siis jah, haigestumus on läinud noorematesse sihtgruppidesse.

Noored põevad seda kergemini ja kiiremini, kuid levitavad nakkust laiemalt – olen ma õigesti aru saanud?

Jah, levitavad isegi asümptomaatiliselt, presümptomaatiliselt.

Tartu on ülikoolilinnana siis eriti ohustatud?

Ei ütleks. Samamoodi toimetame [terviseameti] Põhja regioonis Tallinna kõrgkoolidega. Tartu on küll kompaktsem, aga usun, et meil on head plaanid ja suudame haigust piirata.

Mis on teie plaani teravik, südamik?

Et ei oleks massilist haigestumist, see on südamik. Et ei paneks kogu Tartu ülikooli kevadeni distantsõppele, see on plaan.

Kas saaks ka nii mõelda, et maskikohustus koolides ja ülikoolides oleks hind, mida peame maksma kontaktõppe säilimise eest?

Seda on vaja ülikoolil endal hinnata, kuidas maandada riske. Kui inimestel on omavahel ühel päeval palju kontakte, siis võiks nad siseruumides maski kanda. Kui tudengid on püsivalt ühes grupis, siis selgitame kiiresti välja, kes on haiged ja suuname ainult selle grupi distantsõppele.

Küsimus on ju, kuidas ei peaks kogu Tartu Ülikooli õigusteaduse kolmas kursus ühe koroonaviirusega nakatunud tudengi tõttu kaks nädalat e-õppima.

Paraku seal läks niimoodi... Ühel päeval oli neil mitu loengut ja me ei suutnud välistada neid, kes ei olnud [haigestunuga] tihedas kontaktis. Nägime, et oli palju kontakte, toimus liikumisi, olid vahetunnid, kitsad ruumid – me ei suutnud öelda, et kas sina nende 80 inimese seas olid temaga piisavalt kontaktis ja võisid nakkuse saada või mitte.

Teoreetiliselt – kui kõigil tudengitel olnuks maskid ees?

Tuletan meelde Rally Estoniat, kus kõigil olid maskid ees. Haigestunud inimene, kes käis rallil reedel, laupäeval, pühapäeva hommikul – tal oli väga vähe lähikontakte. Seega oli meie soovitus – maskid kõigile! – rallil efektiivne.

Kas teil oleks ka soovitus – maskid kõigile tudengitele ja õppejõududele?

(Naerab) Ütlen veelkord: seda otsustab ülikool.

Aga teie soovitus?

Minu soovitus on kõige lihtsam: haigena keegi [välja] ei tule.

Kui kaua on koroona peiteaeg, kui inimene ei saa arugi, et ta on haige?

48 tundi.

Kaks päeva käib loengutes, suhtleb kogu ülikooliga.

Ikkagi ütlen, et kui on palju kontakte, siis tuleb ülikoolil kaaluda ja läbi mõelda, millised on ohud, millised kahjud ja võtta vajalikud meetmed kasutusele.

Kui rektor Asser küsiks teilt, et proua Luht, andke soovitus, mida maskidega teha – ei või jah?

Kui on ühel päeval mitu loengut ja on teada, et inimesed käivad selle jooksul erinevates gruppides, käivad söömas, suitsetamas, liiguvad tihedalt – mina soovitaksin maske.

On see ikka mõistlik, kui haridusministeerium kutsub kõiki lapsevanemaid loobuma koolivaheaja reisidest ja välisminister hoiatab, et ärgu meist keegi üldse kuhugi välismaale mingu?

On ikka. Haigus on ju toodud meile sisse.

Kui teie töötaksite reisibüroos, mis hinge vaagub, siis te niimoodi ei arvaks.

Aga mida me sellega saavutame? Et reisilt tagasi tulijad on haiged, nad ei saa koolis käia. Võibolla tulevad tervena tagasi, aga nakatavad oma koolikaaslasi. Kas sellega ei tekita me lünka õppimises?

Kui heal meelel nakatunu meenutab, kus käis, kellega kohtus, mida tegi?

Siiani päris heal meelel. Jah, kui saame mõne haige kätte hommikul vara, siis ta võib paluda, et helistagu me uuesti, ta kogub ennast, mõtleb läbi... Normaalne.

Kui hommikul saad kõne, et härra Sildam, te oletegi positiivne, siis see on igale inimesele šokk, kuigi ta käis eelmisel päeval end testimas ja võis eeldada, et tulemus võib olla positiivne. Aga inimene loodab ikka parimat ja mõtleb, et ehk läheb seekord hoop temast mööda.

Siin ongi õige öelda, et kui te juba testi teete, hakake mõtlema, et mis siis, kui oletegi viiruse saanud. Mõelge läbi oma kontaktid ja kus olete käinud ning olge valmis hommikuseks telefonikõneks, kui terviseameti inspektor helistab ja ütleb: nüüd on lugu nii, teie peate jääma kaheks nädalaks koju.

Siiani oleme saanud inimesed päris hästi rääkima, sest me ei ole... repressiivasutus. Meie püüame inimesi aidata. Ja inimesed vajavad nöu – mida nüüd teha. Mõnel on haigus raskem, mõnel kergem, aga meie inspektorid on hästi mõistlikud ja ulatame abikäe, ükskõik, kuidas haige seda vajab. On juhtumeid, kui inimene ütleb: ma elan üksi, keegi ei too mulle sööki. Siis me organiseerime talle söögi toomise kaheks nädalaks.

Kuidas see välja näeb – igal hommikul läheb keegi ja küsib, kas soovite kodujuustu, purgisuppi, viinereid, täistereleiba...

Me oleme head organiseerijad ja leiame kellegi, kellele see ülesanne panna. Tavaliselt on see kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Oleme aidanud ka neid, kes elavad kortermajas, kellel on koer ja kes peab ka haigena minema koeraga õue jalutama, kui tal pole kedagi abiks.

Paneb maski ette ja läheb.

Me oleme väga täpselt juhendanud, kuidas ta saab seda teha. Ja kui keegi kurdab, et tal ei ole maske kusagilt saada, oleme need maskid talle organiseerinud.

Kes ja kuidas kontrollib, kas nad kõik on ikka eneseisolatsioonis või lihtsalt usaldate inimesi?

Loomulikult me usaldame inimesi. See on igaühe südametunnistusel, et ta hoolib endast ja teistest.

Kas hoolivad?

Hoolivad.

Aga kui küsida, kes kontrollib, siis teeme ka seda tööd. Kui oled [koroona]haige, helistame enam-vähem iga päev ja küsime, kuidas läheb. Kui oled lähikontaktne ja tunned end hästi, loome kahe nädala jooksul kolm-neli kontakti. Kui siis tekib inspektoril kahtlus, et sa ei ole isolatsioonis...

Sest taustaks kostab kaubanduskeskuse siseraadio...

... sõnum "Kanna maski!" (Naerab)

On olnud ka selliseid juhtumeid. Siis tuletame inimesele meelde tema kohustust. Aga kui uuesti helistame, ja jälle on tunne, et... , palume politseil teda kontrollida.

Võrumaal on uus nakatumiste laine, kaks korda kõrgem, kui Eestis keskmiselt. Üks viis nakatunule süüa ja läks pärast seda sünnipäevapeole, kus nakatas teisi. Nii läks viirus levima. On see tüüpiline lugu?

Tavaliselt ei ole haigus nii saadud, et hea inimene toimetas teisele söögi.

Inimene ütles, et oli väga hoolas toidujagamisel ja kuidas haigus täpselt üle kandus, seda me täpselt ei teagi. Aga nii see nüüd juhtus.

Kuidas ennast selliste juhtumite vastu kaitsta, sest viiruse peiteaeg, mil pole mingeid sümptomeid, on kaks päeva?

Hoia distantsi. Ära suhtle nii lähedalt inimestega. Hoia eemale.

Milline on teie arvamus: kas koroona teine laine, millest juba kevadel räägiti, on nüüd käes?

Mul on tunne, et me aktiivselt läheme selle suunas.

Suvi muutis paljud inimesed muretumaks?

Jah... Jah.

Kuidas teie seda tajute?

Kasvõi Tartu haigestumine juulis lõpus, augusti alguses. Kust said haigused alguse? Ööklubidest. Kust sai Võru kolle nüüd alguse? Sünnipäevalt. Kuidas see edasi läheb? Reisimisega tuli haigusi.

Kuidas me veel näeme? Käime erinevatel reididel, vaatame ööelu, kuidas on ööklubides hajutamine, kas on täidetud poole täituvuse nõue, kas on desovahendid. Kui näeme, mis toimub, siis pole mõtet küsida, miks olid Tartu [alkoholimüügi] piirangud. Selle pärast olidki.

Kes on teile poliitiline viroloog?

Võibolla seletate teie... (Muigab) Minul sellist kogemust ei olegi.

Paljud meditsiinikauged inimesed on koroonaviiruse ohjeldamise teemal sõna võtnud, jaganud arvamust, mida peaks tegema, omamata selleks tõenäoliselt mingitki pädevust.

(Paus) Jah... Kui mina räägin Lõuna regioonist, on meil olnud väga hea koostöö [kohalike] poliitikutega. Nemad on kuulanud minu nõuandeid ja mina kuulan oma spetsialistide nõuandeid.

Kas peale jäävad kohalike poliitikute mõtted või terviseameti spetsialistide soovitused?

Lõuna regiooni kuue maakonna puhul on jäänud peale meie mõtted. Oleme olnud poliitikute poolt hästi kuulda võetud, meil on nendega päris hea koostöö. Muidugi, poliitikutel on oma erisused, nemad vajavad kiiret infot ja kui sinulgi on kiire, pead leidma aja ka poliitikutega rääkimiseks. Ma saan aru, mis on nende eesmärk, sellepärast olen olnud meie regiooni poliitikutele 24/7 kättesaadav.

Mis on nende eesmärk?

Et nende inimesed ei haigestuks, et ei oleks massilist haigestumist.

Kui palju teie kevadel tundsite, et valitsus ei usalda terviseametit ja mitmed viiruse tõrjumisega seotud otsused tehti läbi poliitilise meeldimise prisma?

Mitte eriti. Meie peadirektor Merike Jürilo oli puhver ja meieni need asjad ei jõudnud.

Kuidas saite aru, miks pidi Merike Jürilo terviseametist lahkuma?

Seda on ta ise avaldanud, mina ei hakka seda juurde kommenteerima.

Põhjendus oli, et valitsus ei usalda terviseameti peadirektorit.

See oli tema otsus, mina sellesse ei puutunud.

Terviseamet ei oleks kevadel teinud nii suuri ja ühiskonda lukustavaid piiranguid, aga poliitikud tegid. On mul õigus?

Mina ei oska selle kohta jälle midagi öelda. Toimetasin oma Lõuna regioonis, tegime piirangud väga kiirelt, efektiivselt ja lokaalselt.

Mul on siiani hea koostöö ja tugi sotsiaalministeeriumi poolt – [asekantsler] Maris Jesse, [minister] Tanel Kiik, [asekantsler] Rait Kuuse on olnud minuga ühes [nõus], nemad on mind toetanud, mina olen nendega infot jaganud ja see on toimunud pidevalt.

Üks sõber, kelle maailm ei piirdu ainult Eestiga, kirjutas mulle hiljuti koroonatõrje kohta, et "Rootsi tee on ainsana loogiline, vaba hüsteeriast ja sellele vastavast lipitsemisest kriiskava vähemuse ees". On tal õigus?

(Paus) Ma ei oskagi seda kommenteerida... (Vehib käega)

Lõigake [see vastus] välja, kui tahate... (Naerab)

Ei miks, ehk lõpuks selgubki, et Rootsi läks tegelikult õiget teed – võimalikult vähe piiranguid ja võimalikult palju usaldust inimeste vastu?

Kevadel vaidlesime ka terviseametis kõvasti, et kas karjaimmuunsus on õige samm, kas see tagab meile haigestumise läbinute puhul, et enam nad haigust ei põe.

Nüüd on leitud, et kordusnakatumine on toimunud, see on tõestatud. Ka Eestis tuli  hiljuti meie [Lõuna] regiooni haige, kes põdes selle varem kevadel läbi hoopis teises riigis. Nüüd on ta uuesti haige, üritame tema loos selgust saada,

Kuivõrd oli aga õigus president Kaljulaidil, kui ta ütles 20. augusti kõnes, rääkides pandeemia ohjamise piirangutest, et "2020 ei tohi olla aasta, mille kohta 30 aastat hiljem öeldakse – see oli hetk, mil hakkasime ilma jääma oma vabadustest"?

Jah... olin seal [presidendi roosiaias] üks terviseameti inimestest, kes oli kohale kutsutud. Mul on loomupärane kõrge õiglustunne ja olen alati püüdnud võidelda selle vastu, kui kedagi koheldakse ebavõrdselt, ebaõiglaselt, olen püüdnud – ükskõik millises ametis – kõiki kohelda õiglaselt.

Ja ma ei usu, et oleme Lõuna regioonis teinud piiranguid, mis oleksid kellegi suhtes olnud ebaõiglased või ebamõistlikud.

President küsis, et kui tegu on sõpruskonna mitmepäevase kokkutulekuga, võib-olla isegi hipide või mõne muu subkultuuri esindajatega, kas terviseamet võib tulla ja koosolemise ära rikkuda. Kas võib?

Siin on rõhuasetus pigem "vikerkaare kogunemisel"?

Just, riigipea rääkis äratuntavalt suvisest nn vikerkaare kogunemisest, mis algas Antsla lähedal ja kuhu oodati 1000 inimest, aga tuli ca 60, kes tahtsid paljajalu ja meigita olla looduses, kuid terviseamet ajas nad minema. Kas mõtlesite presidenti kuulates, et ehk pingutasite keelamisega üle?

Ei, kindlasti ei pingutanud me üle.

Andsite järele kohalike elanike hirmule ja murele?

Ka seda ei saa öelda, kuigi jah, kohalikud elanikud olid mures.

Korraldaja tõi meile info, et sinna koguneb erinevatest riikidest 1000 või rohkem inimest. See oli korraldaja algne info. Kohalik omavalitsus pöördus meie poole, kas seda üritust üldse saab teha. Meie inspektorid käisid korduvalt kohal, kõndisime ringi, kinnistu omanik näitas, millised on tingimused. Need ei vastanud sellisele rahvahulgale, et nad võiksid seal koguneda.

Me ei rääkinud üldsegi, et oht on ainult COVID, on ka teised nakkushaigused, mis hakanuks levima just ebapiisavast hügieenist.

Peab siis ikka igal pool, ka looduses olema veega kemps, igahommikune soe dušš ja kloorine joogivesi?

Absoluutselt ei pea.

Ehk olite nn vikerkaare kogunemise vastu liiga karm või vähemalt konservatiivne?

Ei, me polnud karm ega konservatiivne. Me nägime, et oht on tekkimas. Kui sinna oli kogunenud 40 inimest ja ainult 11 Eesti kodanikud, ülejäänud olid tulnud muudest, ka kõrge haigestumisega riikidest, siis jah, me pakkusime...

Kui keegi ütleb, me surusime neile testid ninna, siis nii see ei olnud. Pakkusime neile [koroonatesti] võimalust. Ja energiaringi tulemusena, mis juhtus? Nad võtsid ise vastu otsuse, et nad võiksid selle testi anda. Nad moodustasid järjekorra, keegi ei sundinud neid sinna tulema, meie pakkusime võimaluse, et kui nad soovivad, siis teeme neile esimese tervisekontrolli, kõik testiti ära.

Ja tulemus?

Tulemus oli negatiivne. Väga tublid.

Kuid, räägin veelkord, COVID üksi ei olnud ohuoht. Siin olid muud asjad ka. Muud ebapiisavast hügieenist tulenevad haigused.

Eestis on ju palju majapidamisi, kus vesi tuleb kaevust ja kemps on kuiv.

Aga kui palju on neid, kus sellises majapidamises elab korraga 40 inimest ja kuhu on tulemas võibolla veel 1000? Kui palju te teate majapidamisi, kus kuivkäimla on tuhandele inimesele, väikese ajavahemiku jooksul?

Kui sageli olete piirangute või keeldude puhul tundnud, et avalikkus või vähemalt osa avalikkust teid ei mõista?

Mina ei ole seda tunnetanud. Need otsused, mida oleme teinud, on saanud poolehoidu. Räägime kasvõi Antslast. See on järelkaja, mis nüüd algas, et vaesed hipid ja mida me tegime nendega, kuid enne oli valdavalt arvamus, et terviseamet toimetas õigesti.

Ja samal ajal tahaks osa avalikkusest veel karmimaid piiranguid?

Jah. Aga mina ei ole selle poolt. Olen selle poolt, et terviseameti iga epidemioloog peab töötama efektiivselt, kaardistama kiirelt haigused ja nende lähikontaktid, suunama nad eneseisolatsiooni. Sellega seoses me ei pea tegema nii ulatuslikke piiranguid.

Alkoholimüügi piirang, mis teie soovitusel Tartumaal hiljuti kehtestati, ei tekitanud eriti suurt protesti, samuti ööklubide kevadine sulgemine. Mida see nõustumine teile näitab?

Seda, et inimesed on aru saanud: igaühe vastutus on oluline, igaühe käitumine on oluline.

Ööklubid... Hiljuti oli Tartu linna ööklubide ja meelelahutusasutustega suur kokkusaamine, mida korraldas PPA eesotsas Lõuna prefektiga. Seal arutasime konstruktiivselt, milliseid meetmeid võiksid ööklubid võtta kasutusele. Nad pakkusid erinevaid lahendusi, mis olid üllatavad, kastist väljas mõtlemised.

Oleme harjunud ühtemoodi toimetama, aga nüüd on aeg teistmoodi mõelda. Me õpime selle haigusega koos elama.

Üks näide, kuidas ööklubid mõtlevad "kastist välja"?

Kuidas nad koguvad oma külastajate telefoninumbreid. Igaks päevaks pakkusid nad välja kasti, kuhu võib ka end Miki-Hiireks nimetav ööklubiline panna oma telefoninumbri. Ja see toimib. Nad hoiavad seda kasti kaks nädalat, ei tee enne lahti, kui terviseamet ütleb, et toimus nakatumine just sel õhtul, avame just selle kasti ja helistame...

Miki-Hiirele?

Miki-Hiirele, sest me ei taha nimesid, me tahame telefonikontakti, et saaksime inimesega rääkida.

Leidsite ümbernurgatee, kuidas mööda pääseda andmekaitseinspektsioonist, kes ei nõustunud ööklubide külastajate andmete kogumisega?

Inimesed annavad seda vabatahtlikult. (Muigab pikalt)

Õiguskantsler Ülle Madise küll ütles, et nii lihtsalt ei saa alkoholimüüki piirata nagu seda praegu tehti. Kipute kiirustama, et mitte öelda rapsima?

Vaidleksin vastu, terviseametil on oma vaade. Õiguskantsler teab kindlasti, milline on õige juriidiline pool. Kuid kui võtame selle meetme sisulise efektiivsuse, siis see oli väga hea. Sellega Tartu ööelu rahunes, Tartu [koroona]kolded olid piiritletud ja selgelt vähenesid.

Kas teie saate aru haridusministri soovist, et kui nn riskiriikidest saabuvad täiskasvanud saavad kohe sadamas ja lennujaamas teha koroonatesti, mida tuleb nädala pärast korrata ja kui seegi on negatiivne, võivad nad tööle minna, aga lastel sellist testiõigust ei ole, nemad peavad kaks nädalat eneseisolatsioonis olema?

Vaat ongi nii, et lapsevanem võtab siin vastutuse. Kui ta viib lapse välisreisile, siis ta peab teadma, millise riski ta võtab. Miks mitte, ta peabki olema kaks nädalat eneseisolatsioonis.

Aga miks teda testida ei või, nii nagu testitakse lapsevanemat sadamas või lennujaamas?

Lapsele on testimine väga ebamugav protseduur, valulik.

On teil kogu sellest koroonapalavikust ka mõni eriti meeldejääv, et mitte öelda naljakas lugu?

(Mõtleb) Noored planeerisid pikalt pulmapidu. Enne oli poissmeeste õhtu, nakatumine, kõik osalejad läksid eneseisolatsiooni. Kuna pulm jäi sinna [kahe nädala] aega, siis kaua kavandatud pulm jäi samuti kahjuks ära.

Mida pruutpaar asjast arvas?

Loodan, et see nende õnne ei rikkunud, elavad ka pärast seda koos ja leiavad uue kuupäeva, mil abielu sõlmida.

Aga emotsioone nägite?

Emotsioon oli... Loomulikult, kui sul on kaua planeeritud sündmus, siis pruudi meelepaha oli õigustatud.

Siit soovitus – mitte pidada poissmeeste ja tüdrukute õhtuid?

Nagu ka professor Irja Lutsar ütles: see on pidude haigus.

Aga mida pulmadega teha?

Abielluge virtuaalselt, tehke pulmapidu virtuaalselt.

Miks mitte? Minul oli sel aastal väga suur sündmus – poeg lõpetas [USA] Louisiana ülikooli. Kuigi olime kogu perega planeerinud, et läheme kohale, õnnitleme poega, näeme, kuidas mütsid lendavad õhku, Eestis sellist kommet ei ole, siis tegelikult toimus kõik virtuaalselt. Olime ekraanide taga, olid ülikooli õppejõudude sõnavõtud ja nii see läks – tema oli Ameerikas, meie Eestis ning oligi [ülikool] lõpetatud. Diplom on käes, inimene on teadmised omandanud.

Siiski, ühe emotsiooni võrra olete vaesemad?

Jah, me ei näinud mütse otse õhku lendamas. Aga virtuaalselt me nägime neid.

Eelmises elus olite Postimehe jurist, ilmselt Eesti üks paremaid ajakirjandusjuriste. Kuidas on teie arvates meedia koroonakriisiga toime tulnud?

Ma väga hindan seda, mida ajakirjanikud teevad, kuidas nad räägivad nendest juhtumitest. Püüan ajakirjanikele olla kättesaadav, tean ja hindan nende tööd. Jah, mõnikord olen ehk kidakeelne, aga teen seda haigete nimel, et kuskilt ei oleks võimalik tuvastada nende isikut.

Kui palju tajusite, et meediaski oli alguses segadust, võibolla ülemäärast lauspiirangute toetamist ja vähest kahtlevate küsimuste esitamist?

Aga see on nii nagu meil kõigil. Meie, teie, me kõik õpime koos selle haigusega toimetama. See on nagu ühiskasvamine.

Mul on mure, milles näen võimalust meediainimestel ja terviseametil koos kasvada. Kui ma ütlen, et mul on täna nohu, palavik või peavalu, siis keegi ei häbene seda välja öelda. Aga inimesed häbenevad ja püüavad hoida saladuskatte all, kui nad on saanud positiivse koroonatesti tulemuse. Mina julgustan inimesi ütlema: jään täna koju, sest mul on kinnitatud COVID-19, ehk et testi tulemus on positiivne. Miks mitte?

Ja lõpetuseks – mis meist saab?

Me saame hakkama. Terviseamet on väga hästi õppinud selle haigusega toime tulema, kindlasti oleme paremad kui olime kevadel. Ootame vaktsiini ära. Ja me hoiame üksteist.