Ragn-Sells plaanib Auveres põlekivituhast puhast lubjakivi eraldada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Keskkonnaettevõte Ragn-Sells kavandab Balti riikide suurimat ringmajandusprojekti, mille tulemusena kerkiks viie aastaga Auvere elektrijaama lähistele tehas, mis suudaks põlekivituhast puhast lubjakivi eraldada. Teadlased uurisid augustis selle tabeks tuhamägesid ja on juba välja töötanud lubja eraldamise tehnoloogia.

Augustis käis Ida-Virumaa põlevkivituhamäel oluline puurimistöö. Nimelt soovib keskkonnaettevõte Ragn-Sells teada, kas elektrijaamadest jäägina mägedesse ladustatud tuhk sobiks nende tulevase tehase tooraineks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Eestis on läbi aegade ladestunud umbes 600 miljonit tonni põlevikivituhka ja selle puurimise eesmärk oli see, et ära tuua tuhamäe seest proovid, mida testida meie loodud tehnoloogiaga, et olla absoluutselt kindel, et tulevikus tuhamägedes ladestunud tuhk on meie poolt kasutatav. Kuigi projektis on meie poolt plaanis ikkagi alustada värskest tuhast, siis 10-15 aasta perspektiivis saaksime ära kasutada ka ladestunud tuha," selgitas Ragn-Sellsi põlevkivituha projektijuht Alar Saluste.

Mäetuha testimiseks kulub teadlastel paar kuud. Ahjusuult võetud värskest tuhast on aga suutnud Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli teadlased juba eraldada Ragn-Sellsile vajaliku toorme - kaltsiumkarbonaadi ehk ülipuhta lubjakivi.

"See konkreetne on 99,5-protsendise puhtusastmega ja seda toodet kasutatakse väga erinevates tööstustes täite- ja katteainena. Meie toote suur eripära on see, et see on tehtud 100 protsenti taaskasuatavatest materjalidest," ütles Saluste.

Kõrge puhtusastmega lubjakivi saaks kasutada plasti, paberi ja ehitusmaterjalide tootmises. Ragn-Sellsi kontsernis uuritakse juba 15 aastat, kuidas jäätmetes leiduvaid aineid saaks uuesti kasutusse võtta.

Eesti uuringu tulemusena peaks juba 2025. aastal avatama Auvere elektrijaama lähistel tehas, mis oleks üks suuremahulisem ringmajandusprojekt Baltikumis. Praegu pole veel selge, kui palju tehas maksma läheks ja kas see ennast ka ära tasuks.

"Me tehase maksumuse suudame välja arvutada järgmise aasta esimeses pooles, praegu käib veel laboris testimine ja sellise õige tehnoloogia selgitamine, mis võimaldaks kõige efektiivsemalt toota. Ennekõike on tegemist ikkagi äriprojektiga, kus peab olema investeeringul ka tasuvus ja sinna juurde, mis on meie valdkonnas eriti äge, tuleb keskkonnahoid ja keskkonna säästmine," rääkis Ragn-Sellsi juht Rain Vääna.

Eesti Energia, kelle maadele tehas tuleks, on projektis partner. Eesti Energial tekib aastas kuni neli miljonit tonni põlevkivituhka, millest läheb taaskasutusse kaks protsenti.

"Ragn-Sellsi läbiviidav teadustöö, mis võiks tähendada, et kolmest-neljast miljonist tonnist juba üks miljon võiks olla realiseeritud läbi Ragn-Sellsi arendusprojekti. Esimene eesmärk on mägesid mitte kasvatada ja teine - võib-olla tõesti isegi mitte täiesti lootusetu eesmärk - on see, et nendest olemasolevatest mägedest lahti saada," ütles Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov.

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna programmijuhi Harri Moora sõnul moodustavad põlekivi jääkained suurema osa meie jäätmetekkest. Lendtuhka on osatud näiteks põllumajanduses kasutada, kuid valdavalt tekib põlemisel koldetuhk, mida ongi veetud lihtsalt mäkke. Siiani pole seda tuhka ümbertöödeldud madala nõudluse tõttu.

"Siiamaani on olnud kasulikum n-ö esmast tooret otse keskkonnast kaevandada ja seda tootmiseks kasutada ja sellepärast igasugused jäägid ja jäätmed on olnud mõnevõrra huviorbiidist väljas. Me oleme sisuliselt kasuliku toorme ära visanud, ära raisanud, see on siiamaani olnud kõige kehvem punkt selles osas. Miks mitte pöörata siis see kasuks. Tulevikus igasugused jäätmetest toodetud n-ö teisesed toormed muutuvad perspektiivseks selle läbi, et pigem hakatakse rohkem maksustama esmast tooret," rääkis Moora.

Niisiis võib juba lähitulevikus osutuda maksustamise tõttu lubjakivikarjäärist kaevandamine kallimaks kui selle eraldamine jäätmetest, millele rohelist kliimapoliitikat ellu viiv Euroopa Liit ehk isegi peale maksaks.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: