Kui kaua püsib nakkusnäitaja, 25, mille Eesti kehtestas Läti, Leedu ja Soome suunal reisimisel, ainult nende riikide jaoks – teiste riikide jaoks on näitaja 16. Millal see muutub ka teiste riikide jaoks 25-ks?

Valitsus hakkab seda arutama. Meil olid mõttekäigud valitsuses, et mõistlik oleks vaadata, milline on valitsuse positsioon üle-euroopalise ettepaneku osas. Neljapäevaks esitab välisministeerium ettepaneku, milline oleks Euroopa Komisjoni ettepanekule mudel. Teiseks, milliseid usaldusmeetmeid saaks riigisiseselt täiendavalt rakendada, mis tõkestaks täiendavalt viiruse riigipiiride ülest levikut. Läti, Leedu, Soome vahel meil teatud täiendavad usaldusmeetmed on. Mina käsitlen seda Soome-Balti ruumi numbrit praegu erandina, mis võiks olla tähtajaline.

Kas välisministeerium on nõus Euroopa Komisjoni pakutud reisipiirangute nakatumisnäitajaga, mis on 50?

Tõtt-öelda välisministeerium praegu koordineerib terviseasutuste seisukohti, millised need viimased arvamused on. Need ei olegi veel minu lauale jõudnud. Me kindlasti oleme nõus sellega, et taotleda ühtset mudelit. Eesti asutuste soovituste kõrval on ka oluline, mida arvavad riigid meie regioonis. Ma kindlasti pean mõistlikuks, et vähemalt Balti riikide ruumis, ka Soomega taotleda sarnast lähenemist. See on ka tagatis selleks, et meil on võimalik omavahelist liikumisvabadust taaskehtestada ja siis hoida.

Mis on teie isiklik arvamus 50 kohta?

Minu jaoks on mõistlik number see, mis väldib ülemäärast viiruse levikut üle riigipiiride. On veidi eksitav öelda, et Euroopa Komisjon on välja pakkunud kõigest 50. Komisjoni ettepanekus on sees ka number 150. Et kui testide arv on teatud mahus, millest omakorda teatud arv on negatiivne, siis sel juhul tuleks riikidele 150 kohaldada. 150 kui piir, mille Euroopa Komisjon välja pakkus, on minu jaoks liialt kõrge.

Kas süsteem võiks olla selline, et valitsus ei hakka otsustama neid asju, vaid terviseamet?

Sisuliselt on karantiini puhul tegu täiendava liikumiskünnisega. See on nii kõigis riikides, et otsused teevad valitsused ja valitsustel on võimalik kokkuleppeid sõlmida. Ma arvan, et sellest vastutusest valitsus küll üle ega ümber ei pääse. Me näeme, et need lävendid, mida on mõistlikuks peetud, arvestades konteksti, nad ka mingit pidi muutuvad.

Kui asendada käesoleva nädala seisuga nakkusnäitaja 16 25-ga, siis saaksime reisida Saksamaale, Poolasse, Norrasse, Islandile – neid kohti tuleks korraga palju juurde.

Küsimus on selles, et meil tekib ettekujutus, et reisimise lävendeid on tekitatud autonoomselt koroonaviirusest, ja selles loogikas on kõik piirangud mõttetud. Mõte on ikkagi selles, et vältida rahvusvahelist tarbetut liikumist. Küsimus pole selles, et inimesi kiusata. Eesti on kehtestanud testimissüsteemi, mis võimaldab karantiinist pääseda. Järelikult on inimestel võimalik karantiinivabalt ükskõik millisesse maailma otsa minna. Ise küsimus on see, kas see on mõistlik. Ma arvan, et vältimatu vajaduseta rahvusvahelist reisimist viljeleda ei ole mõistlik.

Kindlasti me oleme huvitatud sellest, et Euroopas sarnane mudel leida. See on hea, et Euroopa Komisjon on võtnud Eesti mudeli ehk testimise karantiini asemel oma soovitusse. Teiseks on oluline vältida piiride täielikku sulgemist. Kolmandaks on minu jaoks oluline, et säiliks liikumisvabadus meie vahetus regioonis.

Üks küsimus veel: Valgevene presidendivalimisest on kuu aega möödas, aga Euroopa Liit pole sanktsioonide asjus midagi otsustanud. Miks Euroopa Liit ei suuda otsustada neid asju?

Sellepärast, et pole jõutud kokkuleppele. Eelmisel kolmapäeval Eesti Euroopa Liidu suursaadikute nõupidamisel esitas tungiva nõudmise, arvestades vägivalla kasvu – Lukašenko käekiri on muutumas agressiivsemaks, püütakse opositsiooni juhte ja aktiviste isoleerida, arreteerimised on muutunud laialadasemaks. Kindlasti praegu aja kaotus on kehv. Me kutsusime üles venitamata kehtestama sanktsioone. Ma olen pöördunud ka teiste riikide poole, kes pole Euroopa Liidus, et kehtestada rahvuslikke sanktsioone, nagu Eesti, Läti ja Leedu on seda teinud. Praegu pole leitud selles küsimuses, mis puudutab nii nimekirja kui ka jõustamise fakti, veel konsensust.