Indrek Kiisler: opositsioon võiks lõpuks üles ärgata
Eesti vajab tugevat opositsiooni, mille sõnal on kaalu ja mis suudab ära hoida valitsuse rumalused ja möödalaskmised. Rumalusi on see valitsus kindlasti teinud, kuid pigem tegeleb nende paljastamisega ajakirjandus, mitte opositsioon, leiab Indrek Kiisler Vikerraadio päevakommentaaris.
Kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal võttis valitsus juhtohjad enda kätte ning vedas Eesti kriisist läbi. See on vaieldav, kas meie suhteline edukus majanduslanguse ohjamisel on olnud Jüri Ratase valitsuse teene või meie ettevõtete ja inimeste paindlikkus, Eesti soodne geograafiline asend või hoopis miski muu. Ilmselt on meie edu võti kõikide nende asjaolude summa. Mis läks hästi ja mis viltu, see selgub aastate pärast.
Opositsioonil polnudki kiirete otsuste ajajärgul erilist kaasa rääkimise võimalust. Nõnda läks see kõikides demokraatlikes Lääneriikides, Eesti polnud eriline erand. Ruttu oli vaja võtta laenu, käivitada toetusprogrammid, tegeleda tervishoiu ja muude pakiliste küsimustega.
Kriiside või erakorraliste sündmuste ajal tavaliselt tõuseb rahva toetus valitsusele järsult. Näiteks Soomes tegi valitsuse juhterakonna, sotsiaaldemokraatide toetus võimsa hüppe ülespoole. Nüüd on soome sotside populaarsus vaikselt kahanemas. See on ka loomulik, sest saabumas on niinimetatud süüdlaste otsimise periood, mis kuulub lihtsalt inimese loomuse juurde.
Eesti on aga selles suhtes täielik erand. Koalitsioonierakondade populaarsus kriisiharjal ei kerkinud järsult, pigem näitasid küsitlused, et senised sirgjoonelised reitingud tiksuvad samas rütmis. Jäätunud suhtumine valitsusse peegeldab polariseerumist ja sisepoliitilist paigaltammumist, sest ka opositsiooni reiting seisis paigal.
Opositsiooni juhterakonna Reformierakonna ülikõrge populaarsusreiting on mõjunud uinutavalt nii oravatele endile kui ka tegelikult valitsusele. Reformierakond on sel suvel olnud korraks vilksamisi pildil vaid rahandusministri Martin Helme amatöörliku tegevuse kritiseerimisega, mis puudutas USA advokaatide valimist rahapesu uurimiseks. Selleski küsimuses on Reformierakonna eest tööd teinud pigem Ekspress Grupi ajakirjanikud, mitte poliitikud ise.
Valitsus ja koalitsioonierakonnad näevad jällegi, et sõltumata nende otsustest või sammudest valijate suhtumine neisse eriti ei muutu. See on omakorda lubanud neil rahulikult toimetada. See on nagu Esimese Maailmasõja peegelpilt - kuude ja aastate kaupa istuti kaevikutes ja tulistati üksteise pihta üle tühja tühermaa.
Sügav polariseerumine poliitikamaastikul pole hea ei inimestele ega riigile, sest käes on sügis ja me vajame sisulist arutelu edasiste majadusteemaliste ja terviseteemaliste sammude üle.
Ja meil on minu meelest veel üks probleem, nimelt opositsiooni võimetus pakkuda välja alternatiive valitsusliidu praegusele poliitikale.
Kas keegi on kuulnud opositsiooni konkreetsest tegevuskavast, kuidas Eesti majandus koroonaviiruse kriisist tingitud rängast kukkumisest välja tuua? Mis on Reformierakonna ettepanekud? On see maksude järsk langetamine, mõni põhimõtteline struktuurireform? Kus on sotside ettepanekud, et leida võimalusi inimeste palkade ja toetuste tõstmiseks, töökohtade säilitamiseks? Miks oma valijagruppidele lahendusi välja ei pakuta?
Kas tõesti on parlamendivähemuse ainus lootus see, et Keskerakond, EKRE ja nende pisike vahetalitaja Isamaa muutuvad valdavale osale valijaskonnast pikapeale sedavõrd tülgastavaks, et riigikogu opositsioon saab koos Eesti 200-ga järgmistel valimistel üle poole valijate toetuse. Kui see on nii, siis on lood magedad. Ja reitingute paigalseis seda lootust just ei toida.
Me tahame valijatena kuulda, mis on alternatiiv valitsuse ohtrale laenupoliitikale. Millisest allikast leitakse raha tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks? Kus on järgmise aasta varieelarve? Ja ärge palun oodake, kuni valitsus oma eelarvekava esitab, vaid tulge ise varem oma ettepanekutega välja.
Eesti vajab tugevat opositsiooni, mille sõnal on kaalu ja mis suudab ära hoida valitsuse rumalused ja möödalaskmised. Rumalusi on see valitsus kindlasti teinud, kuid pigem tegeleb nende paljastamisega ajakirjandus.
Tugev opositsioon saab tekkida vaid siis, kui ise suudetakse pakkuda alternatiive, lihtsalt valitsuse infotundides ministrite päevapoliitilistel teemadel kritiseerimine näeb välja nagu koera haukumine, kes on kindlalt teisel pool kõrget traataeda ja keda karta pole vaja. Aga valitsus võiks ikkagi opositsiooni karta, ilma selleta demokraatia varsti variseb.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel