Kui ametiühingute keskliitu juhtiv töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson toetab töötasu hüvitiste taastamist piiratud mahus, siis sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on selle jätkamiseks lisaks kulukusele ka juriidilised takistused.

Töölepingu seaduse järgi võib tööandja ettenägematutel asjaoludel töötaja palka vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. See punkt oli oluline ka kevadsuvel töötukassa poolt töötasude hüvitamise meetmes, sest hüvitist taotlenud ettevõtetes tuli töötajate palgast kärpida vähemalt 30 protsenti. See tähendab, et kui valitsusel oleks soov näiteks turismisektoris, kus juba laialt seda hüvitist kasutati, sama skeemi uuesti rakendada, tekib juriidiline tõrge.

"Nüüd, kus vahepeal juba on seda meedet kasutatud ja seadusepügalat, paragrahv 37 rakendatud, ei ole tegelikult võimalik seda uuesti sügisel käivitada. Meil tuleb juriidiliselt juba välja mõelda, et millise konstruktsiooni alusel üldse on sarnane toetus taas käivitada," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Seaduse muutmisega tasub Kiige sõnul aga ettevaatlik olla, et mitte panna töötajaid kaitsetumasse olukorda.

Juriidika pole muidugi ainus probleem, mis takistab valitsusel vastu tulemast kriisi tõttu kannatava turismisektori palvele hüvitada sealsete töötajate töötasusid kuni kevadeni. Kiige sõnul oleks see koormav riigieelarvele.

"Selline laiaulatuslikum turismi ja seotud sektoreid toetav meede maksaks suurusjärgus 10 miljonit eurot kuus. Aus vastus on see, et sellist kohustust kuueks-seitsmeks kuuks täna ei oleks vastutustundlik võtta ei töötukassa eelarve mõttes ega riigieelarve mõttes," märkis sotsiaalminister.

Kiik ütles, et maksimum võiks olla tänavu viis miljonit eurot kuus ja tuleva aasta summad sõltuvad riigieelarve läbirääkimistest.

Ent ühtki kokkulepet valitsuses pole ning endiselt on arutlusel ka muud abimõtted alates turismivautšeritest, lõpetades sektori ettevõtetele laenude ja käenduste pakkumisega.

Ametiühingute keskliitu ja töötukassa nõukogu juhtiv Peep Petersoni hinnangul ei oleks teised abinõud nii tõhusad. Tema sõnul peaks ikkagi sektorile esmajärgus abi andma töötukassa kaudu – paremini sihitult ja kokku umbes 20 kuni 25 miljoni euro ulatuses.

Edasine otsustamine ootab praegu valitsuse taga – Kiige sõnul ei jõuta selle küsimuseni enne neljapäeva.