Endine kaitseväelane ja riigikogu liige Leo Kunnas rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et juba suvel käisid nad koos fraktsioonikaaslase Alar Lanemaniga kaitseministeeriumile rääkimas riigikaitse võimelünkade täitmisest ja juttu oli nii rannakaitsest kui keskmaa õhutõrjest. Räägiti ka, et sügisel võib tulla olukord, kus riigil on võimalus panustada kaitsesse laenu arvelt 300 miljonit lisaeurot.

Augustis küsis rahandusminister Kunnase sõnul neilt otse - kuhu riigikaitses võiks selle raha suunata? Orienteeruvad arvud 50 miljonit rannakaitsele ja 250 miljon8it õhutõrjeks võtsid Kunnas ja Laneman ühelt kevadiselt presentatsioonilt riigikogu riigikaitsekomisjonis, kus Iisraeli relvatootja esindaja Raivo Tamm tutvustas võimalikke relvasüsteeme. 

"Loomulikult, kui kaitseministeeriumil on veel paremaid ideid, nad peaksid need ju välja pakkuma. Siin ei ole mingit tõemonopoli, aga me ei arva ka, et kaitseminister Jüri Luigel, Isamaa erakonnal või veel kellelgi oleks siin riigis riigikaitse asjades mingi monopol," ütles Kunnas.

Riigi kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm ütles, et loomulikult käivad relvatootjad oma tegevust tutvustamas ja see on normaalne. Ent tema sõnul pole maailmas näidet, kus ühelt kindlalt pakkujalt saadaks parim diil ehk esiteks tuleks korraldada hange.

Hankimise aluseks on aga kümneaastane arenguplaan, sest väeliiki arendades arvestatakse ettevalmistustega alates logistikast, taristust ja väljaõppest, lõpetades liitlastega konsulteerimisega.     

"Kui me ükskõik, mis võime, ükskõik, mis raha kulutame ära enneaegselt, siis sisuliselt on see, nii kaua, kui me ei ole võimelised seda 100 protsenti kasutama, on see surnud hobune ja see kõik tuleb selle raha arvelt, mida me selle raha eest siis vastavalt ostmata jätame," ütles Salm.

Valitsuse liikmed ütlevad, et lisaraha suunamist riigikaitsesse kaalutakse.  

"Kui meil on see võimaluste aken, siis see tuleb ära kasutada, aga mitte joosta mingisuguse mahapandud rööbaste peal tupiktee poole. Ja praegu me oleme selles olukorras, kus me leiame, et meil oleks võimalik leida lisaraha, et ära teha midagi, mida siiani ei ole rahapuudusel tehtud," ütles siseminister Mart Helme.

"Kui on arvamus, et keegi tuleb oma pakkumustega ja nüüd me jookseme need pakkumised käes, teeme üht või teist või kolmandat tegevust, siis see nii kindlasti ei ole," ütles peaminister Jüri Ratas.