"Kui ühel meist läheb mingil moel raskeks, kui ühte meist rünnatakse, siis kaks ülejäänut peaksid olema kohe valmis toetama. /---/ Oluline on mobiilsus ehk kui kiiresti saad asju liigutada ja ka mõju ulatus," rääkis Herem usutluses Eesti Päevalehele.

"Me võime siin eri asjadest rääkida, aga kui räägime olukorra teadlikkusest, siis äkki peaksime alustama oma satelliidiprogrammi. /---/ Kolme peale, mis annaks meile praktiliselt reaalajas ülevaate meie maal või lähipiirkonnas toimuvast," lisas kindral.

"Meie oma kaitsevõime on praegu selline, et kui vaenlane tuleb ainult Eestimaale, siis ta saab väga valusalt. Aga kui meid lihtsalt nii-öelda seotakse ja tehakse mida tahes Lätiga või Leeduga, ei saa me neid eriti millegagi aidata," tõdes Herem ning lisas, et kindlate vahenditega on näiteks Kuramaad Lätis võimalik Saaremaalt kaitsta.

Rääkides Eesti kaitseväe relvastuse täiendamise vajadustest, tõi Herem esmajärjekorras esile meremiinide soetamise ja nende veeskamise võimekuse ning ohtlike laevade vastased laevatõrjevahendid, pikamaa tulejõu, "mis annab võimaluse mitte ainult kaugele lasta, vaid olla ka ise vastase tuleulatusest eemal, olla rohkem peidetud, et meid ei saadaks tänapäeva täppisrelvaga kätte".

"Keskmaa õhutõrje on vajalik, aga võrreldes mõne teise võimega, mis agressiooni korral vastasele palju valusamalt mõjub, on selle hind kallim ja ülesehitus aeglasem," tunnistas kaitseväe juhataja.