Suri USA ülemkohtu kohtunik Ginsburg
USA ülemkohtu kohtunik Ruth Bader Ginsburg suri 87-aastasena pärast pikka võitlust vähiga.
Ülemkohtu avalduses seisab, et Ginsburg suri oma Washingtoni kodus ümbritsetuna pereliikmetest. Naine oli ametis 27 aastat.
Ginsburgi tervist jälgiti vabariiklaste ja demokraatide vastasleerides tähelepanelikult, sest tegemist oli ühega neljast liberaalsest kohtunikust. Ülemkohtus on üheksa kohtunikku, kellest ülejäänud on konservatiivid.
USA ülemkohtu üheksa liiget nimetatakse ametisse eluks ajaks. Ginsburgi nimetas 1993. aastal ametisse demokraadist president Bill Clinton.
Ginsburgi surm annab ilmselt vabariiklasest presidendile Donald Trumpile võimaluse nimetada ülemkohtu kohtunikuks veel ühe konservatiivi.
Trumpi potentsiaalsete kandidaatide hulgas on näiteks vabariiklastest senaatorid Ted Cruz, Tom Cotton and Josh Hawley.
USA senat on valmis ülemkohtu uue kohtuniku üle hääletamiseks
Senati enamuse liider Mitch McConnell teatas reedel, et senat on valmis hääletama kandidaadi üle, kelle president Donald Trump määrab Ginsburgi asemele hoolimata lähenevatest novembrivalimistest.
"President Trumpi kandidaat saab hääletuse senatis," lubas McConnell.
Samas suri 2016. aastal samuti enne presidendivalimisi ülemkohtunik Antonin Scalia, kelle asemele soovis toonane president Barack Obama nimetada Merrick Garlandi.
Toona keeldus vabariiklaste enamusega senat Garlandi kuulamisi läbi viima, rõhutades, et ülemkohtuniku kandidaadi üle peaks otsustama uus president. McConneli sõnul aga praegu samast põhimõttest ei lähtuta.
Trump avaldas reedel valimiskampaania käigus Ginsburgile austust ja märkis muu hulgas, et naine elas hämmastava elu.
Minnesotas kampaaniaüritusel viibivat Trumpi informeeriti Ginsburgi surmast ajakirjanike poolt. "Ta suri? Ma ei teadnud seda. Ta elas hämmastava elu," sõnas Trump uudisest kuuldes.
Bideni sõnul peaks ülemkohtu kohtuniku nimetama järgmine president
Demokraatide presidendikandidaat Joe Biden avaldas reedel arvamust, et ülemkohtu uue kohtuniku peaks ametisse nimetama järgmine riigipea.
"Valijad valivad presidendi ja president valib uue kohtuniku kandidaadi senatile kaalumiseks," ütles Biden pärast uudist Ruth Bader Ginsburgi surma kohta.
Ginsburg oli teine naine, kes ülemkohtunikuks sai
Ginsburg sündis 1933. aastal New Yorgis ja õppis õigusteadust Columbia ülikoolis. Ta on ise rõhutanud, et karjääri teha oli keeruline, sest ta oli naine, ema ja juudi päritolu.
Seetõttu koges ta palju diskrimineerimist ning muu hulgas keeldusid paljud advokaadibürood teda palkamast. Ginsburg töötas kohtuametnikuna ja hilisemas elus ka professorina. Samas oli ta alles teine naine, kes USA ülemkohtunikuks nimetati.
Viimastel aastatel esines Ginsburgil mitu terviseprobleemi. 2018. aastal eemaldasid arstid tema kopsudest kaks kasvajat. Samuti oli tal nii käärsoole- kui ka kõhunäärmevähk. Pärast erinevaid operatsioone naasis ta tööpostile.
Oma tööeetika tõttu peeti Ginsburgi USA popkultuuris koguni ikooniks. 2018. aastal linastus Ginsburgist Hollywoodi film "On the basis of sex" (Eesti kinodes "Sest ta on naine"). Filmi režissöör oli Mimi Leder, Ginsburgi mängis Felicity Jones.
Allikas: AFP-AP-BNS, ERR