Ginsburgi surm võib anda Trumpile võimaluse muuta USA abordiseadusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Abordi pooldajate ja vastaste plakatid USA meeleavaldusel.
Abordi pooldajate ja vastaste plakatid USA meeleavaldusel. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Kui president Donald Trump jõuab äsja surnud Ruth Bader Ginsburgi asemele USA Ülemkohtu liikmeks määrata veel ühe konservatiivsete vaadetega kohtuniku, võib see tähendada 1973. aastal ülemkohtus tehtud aborti lubava otsuse muutmist, kirjutab ajaleht The Times.

Üks Ginsburgi surma tagajärgi võib olla ülemkohtu otsuse Roe versus Wade tagasipööramine. Paljud konservatiivsed juristid on 1973. aastal häältega 7-2 ülemkohtus vastu võetud otsust kritiseerinud ning kinnitanud, et uued katsed abordiõigusi piirata vastavad põhiseadusele. Kui Trump jõuab Ginsburgi asemele määrata mõne oma soosiku nagu ta varsasemalt on nimetanud ülemkohtu liikmeteks Neil Gorsuchi ja Brett Kavanaugh', siis see asub peaaegu kindlasti toetama abordipiiranguid, märkis leht.

"Me kõik teame, et Trump on lubanud määrata ülemkohtu liikmeteks ainult selliseid kohtunikke, kes muudaksid ära Roe versus Wade otsuse ja lubaks osariikidel keelata abordid," ütles Jennifer Dalven organisatsioonist Reproduktiivvabaduse Projekt meediakanalile ABC News.

Sellise otsuse tegemiseks peab USA Ülemkohus arutama mõnda aborti käsitlevat kohtuasja, et laiendada seda siis 19173. aasta kohtuotsusele. Praegu on USA föderaalkohtutes pooleli üle kümne säärase kohtuasja, märkis The Times.

Leht tõdes, et Ginsburg ise oli kriitiline selle suhtes, kuidas ülemkohus tegi otsuse Roe versus Wade asjas. Ta uskus, et demokraatlikud liikumised oleksid aja jooksul sundinud kõikjal Ameerikas abordivastaseid seadusi ära muutma, luues sellega ühsikondliku konsensuse, mida kohtud ei oleks enam saanud eirata. Tema võimalik asendamine nüüd mõne konservatiivse kohtunikuga võib näidata, et ta oli õigus, leiab The Times.

USA Ülemkohus leidis Roe versus Wade otsuses, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus kaitseb raseda naise õigust teha aborti ilma valitsuse õiguseta sellesse sekkuda. Naisele jääb kohtu otsuse kohaselt õigus aborti teha kuni ajani, mille loode ei ole ema kehast väljaspool elujõuline, seda ka meditsiinilise toetusega. See seab aborditegemise piiriks 28 nädalat, kusjuures mõnel juhul võis seda piiri alandada 24 nädalale. Hilisemalt võib aborti teha ainult olukorras, kus rasedus kujutab ohtu emale. Otsusega kaotasid kehtivuse abordiseadused mitmes osariigis ja ka mõned föderaalseadused ning see vallandas Ameerika Ühendriikides siiani kestvad laialdased diskussioonid abordiõiguse üle.

Trumpi häälekas oponent ja kodanikuõiguste kaitsja Ginsburg suri reedel 87 aasta vanuses. Tema surm annab presidendile võimaluse kallutada üheksaliikmeline ülemkohus lähikümnenditeks kindlalt paremale, kui ta nimetab veel enne 3. novembri presidendivalimisi uue kandidaadi, kelle senat veel ka enne valimisi ka ära kinnitab.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: