"Välisilm": Läänemeri on hädas reostuse ja ülepüügiga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Minupilt.err.ee/Kalmer Saar

Kuigi eestlastele nagu kõigile teistele Läänemere-äärsetele rahvastele meeldib aastaajast hoolimata meres ujumas käia, ei tea ilmselt paljud, et tegemist on ühe reostunuma merega.

Oma vähese veevahetuse ja soolasuse tõttu on Läänemeri pigem nagu ülisuur järv. Aeglase veevahetuse ja väga tiheda inimkasutuse tõttu on palju probleeme, mida sõrmenipsust parandada pole võimalik.

2018. aastal avaldatud Helsingi komisjoni teise Läänemere seisundi ülevaate kohaselt ohustavad selle heaolu kolm põhiprobleemi – kalade ülepüük, ohtlike aine leke ning eutrofeerumine ehk toitainete kuhjumine. Nende probleemidega on võimalik pikas plaanis võidelda, kuid selleks on vaja kõigi üheksa Läänemere äärse riigi panust.

Neist riigist kaheksa kuuluvad Euroopa Liitu. Seetõttu on õigustatud küsida Euroopa Komisjoni keskkonna, merenduse ja kalanduse eest vastutavalt volinikult, mida kavatseb Euroopa Liit teha, et Läänemere seisundit parandada. Ettenägelikult on selleks volinikuks määratud 29-aastane Virginijus Sinkevicius Leedust, kes peab Läänemere ääres veel aastakümneid elama.

"Ameerika Ühendriigid suutsid puhastada ära Suure järvistu, mis on Läänemerest palju suurem. Kui me kõik oma jõud ühendame, siis me suudame selle ka ära teha. Mul on hea meel käivitada konverents "Meie Läänemeri", mille lõpus Läänemere-äärsete riikide keskkonna ja põllumajanduse eest vastutavad ministrid kirjutavad alla deklaratsioonile. Sellega pannakse paika konkreetne tegevuskava, kuidas mõnda neist probleemidest parandada," rääkis Sinkevicius.

Eutrofeerumisest rääkides ei saa üle ega ümber põllumajandusest, kus kasutatavad lämmastik ja fosfor väetised jõuavad jõgede ja järvede kaudu otse Läänemerre. See omakorda toob kaasa vetikate vohamise, mis käivitab ahelreaktsiooni. Selle reaktsiooni tulemusel väheneb meresetetes elavate loomade arvukus ja kaladel pole enam midagi süüa.

Näiteks tursapüügi on spetsialistid soovitanud Läänemeres peatada, sest vastasel korral ta varsti enam meie vetes ei uju.

Ent kuidas veenda põllumehi kasutama vähem väetisi, kui need saagikust oluliselt parandavad?

Sinkeviuciuse hinnangul pole tegu drastilise muutusega, vaid pigem märkimisväärse edusammuga, mis annab talunikele konkurentsieelise. "Euroopa Liit tahab olla uhke toodete üle, mida siin toodetakse, mis on tervislikud ja mille tootmiseks kasutatud protsessid ei kahjusta meie muldasid ja vett. Tegelikult on need kõik omavahel seotud. Me ei taha, et põllumajandus teeks kurja ökosüsteemile. Hoopis vastupidi. Põllumeestel on samad huvid, sest nad teavad, et terved ökosüsteemid toodavad palju paremat saaki,"lausus Sinkevicius.

Sinkevicius märkis, et juba on olemas "Talust toidulauale" strateegia, mis aitab teatud samme teha, ning märkimisväärselt on suurendatud ühise põllumajanduspoliitika rahastamist. "Kõikide nende muutuste jaoks on raha eraldatud ja talunikel on võimalik toetusi saada, et vajalikud sammud teha," ütles ta.

Euroopa Liidu järgmises pikaajalises eelarves on palju räägitud võimalustest, mida taasterahastu pakub Eesti energiasektori muutmiseks. Sinkeviciuse sõnul on taasterahastu hea uudis ka Läänemerele.

"Riigid peavad oma majanduse taaskäivitamise ja vastupanuvõime tugevdamise plaanidele lähenema rohe- ja digipööretest lähtuvalt, et investeeringuid targalt kasutada. Mitmed neist investeeringutest võivad maabuda just Läänemere rannikule, tuues kaasa rohelisemate tehnoloogiate kasutuselevõtu, reostuse vähendamise ja loodusest lähtuvaid lahendusi, mis loovad rohkem niinimetatud rohelisi töökohtasid. Meie analüüs näitab, et need töökohad on palju vastupidavamad sellistele kriisidele ja šokkidele, milles me ka praegu elame," rääkis Sinkevicius.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: