Kohtla-Järvel sel nädalal kaevanduskäiku varisenud maa on küll linna servas, kuid linnaosast välja viivast põhitänavast jääb varuteele tekkinud mitmemeetrine süvend vaid 40 meetri kaugusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teed spordihoone taga asuvale petangiplatsile minekuks kasutava kaevanduspensionär Elmo Lageda sõnul oli väike auk seal juba varem.

"Kui ma pühapäeval käisin, siis oli ta veel vana suurusega, selline meetrisügavune. Ma veel mõltelsin, et millal ta nüüd vajub. Esmaspäeval hakkas vihm, sadas kaks päeva järjest kõvasti ja ma arvan, et tänu sellele vihmale hakkas ta vajuma," rääkis Lageda.

Teadlaste sõnul võib tegu olla omamoodi ajaloolise väärtusega auguga, sest tõenäoliselt vajus sisse Kukruse kaevandus, kus töötati enne Teist maailmasõda.

Täpsemad andmed peaks ohtlikest aladest saama järgmise aasta esimesel poolel, kui Tallinna tehnikaülikooli teadlastel valmib uuring, mis kaardistab kaevandusalade varisemisohtlikud kohad.

Töö võtab aega, kuna on väga mahukas ning andmed on puudulikud.

"Teadaolevalt on Ida-Virumaal kaevandatud umbes 400 ruutkilomeetrit ja kaevandamine algas juba enne Teist maailmasõda, umbes 1920. aastatel. Väga palju sellest on meie jaoks tundmatu maa, sest kaardimaterjal pole kõik adekvaatne," selgitas TTÜ vanemteadur Jüri Vassiljev.

Juba peaaegu poolteist aastat ootavad oma kaevandusaugule lahendust Sonda valla Varinurme küla elanikud. Sealne kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai auk laiutab külaseltsile kuuluval platsil, mis asub sõiduteest 60 meetri kaugusel.

Keskkonnaamet viitab riigi vastutusalas oleva augu likvideerimise venimises vajalike uuringute tegemisele. Vald ei julge omal algatusel raskeid masinaid peale lasta, sest on oht sisse vajuda.

Keskkonnaameti maapõue peaspetsialisti Martin Nurme sõnul tuleb varuda kannatust, sest tegutsema hakatakse siis, kui kogu uuringu käigus saadav info on koos.

"Seda analüüsitakse ning vaadatakse edasi, kas tellida tüüpprojektid, mille alusel hakatakse kõiki neid sulgema, ning millised on prioriteetsed ja millised mitte," ütles ta.

Varinurme varingust vähem kui poolesaja meetri kaugusel elava Laine Topsi sõnul auk aga suureneb ja läheneb tasapisi elumajale. Laste ja loomade auku sattumise pärast mures oleval perenaisel on vaid üks soov.

"Et auk kiiresti kinni saab. Ta on alt tühi ja muudkui vajub ja vajub. Alguses oli ta meeter korda poolteist suur ja nüüd on nii suur nagu ta praegu paistab," rääkis Tops.

Käimasolev kaevandusalade uuring peaks selgust tooma ka selleles, mida teha nõukogude ajal kaevanduse peale rajatud Kohtla-Järve linnajaoga.

Aastakümneid Virumaa kaevandusšahtide olukorda uurinud Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu rahustab, et ükski maja šahti ei kuku.

Samas möönab ta, et nende peale ehitatud majad vajuvad ning tuleb tegeleda majale tekkivate pragude parandamisega.

"Majad ei kuku kokku, nad lihtsalt veidike pragunevad, seinad liiguvad, kuid mingit ohtu ei ole," kinnitas ta.

"Aga jah, viimasel ajal on sagenema hakanud juhtumid, kui õhukaevud, kui surfid on kukkunud. /.../ Ilmselt peab keskkonnaministeerium kaardistama need kohad, mis võivad lahti kukkuda, et leida need surfid, mis pidi suletama, kuid suleti halvasti, et 20-40 aasta pärast need kukuvad sisse," rääkis Reinsalu.

Ta lisas, et suurem osa Ida-Virumaa kaevandusalast on täitmata.

"Kuid kuni 30 meetri sügavuseni kaevandatud ala ei kuku eriti sisse, aga kui kaevandus on sügavamal kui 30 meetrit, näiteks Estonia kaevandus on juba 60 meetri piirmail, siis seal aeg-ajalt juhtub, et kukub sisse, maapind vajub kuni paari meetri ulatuses. Siis fikseeritakse see kui lokaalne maavärin," selgitas Reinsalu.