Fotod: Kohtla-Järvele tekkis maa sisse sügav auk ({{commentsTotal}})

{{1505993220000 | amCalendar}}

Ida-Virumaal tekivad mahajäetud kaevandusaladel maasse augud. Sel nädalal varises tugevate vihmasadude tagajärjel maa sisse Kohtla-Järvel ning juba üle aasta ootavad lahendust Sonda valla Varinurme küla elanikud. Teadlastel on käimas endiste kaevandusalade uuringud, mis peaksid aitama probleemi lahendada.

Kohtla-Järvel sel nädalal kaevanduskäiku varisenud maa on küll linna servas, kuid linnaosast välja viivast põhitänavast jääb varuteele tekkinud mitmemeetrine süvend vaid 40 meetri kaugusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teed spordihoone taga asuvale petangiplatsile minekuks kasutava kaevanduspensionär Elmo Lageda sõnul oli väike auk seal juba varem.

"Kui ma pühapäeval käisin, siis oli ta veel vana suurusega, selline meetrisügavune. Ma veel mõltelsin, et millal ta nüüd vajub. Esmaspäeval hakkas vihm, sadas kaks päeva järjest kõvasti ja ma arvan, et tänu sellele vihmale hakkas ta vajuma," rääkis Lageda.

Teadlaste sõnul võib tegu olla omamoodi ajaloolise väärtusega auguga, sest tõenäoliselt vajus sisse Kukruse kaevandus, kus töötati enne Teist maailmasõda.

Täpsemad andmed peaks ohtlikest aladest saama järgmise aasta esimesel poolel, kui Tallinna tehnikaülikooli teadlastel valmib uuring, mis kaardistab kaevandusalade varisemisohtlikud kohad.

Töö võtab aega, kuna on väga mahukas ning andmed on puudulikud.

"Teadaolevalt on Ida-Virumaal kaevandatud umbes 400 ruutkilomeetrit ja kaevandamine algas juba enne Teist maailmasõda, umbes 1920. aastatel. Väga palju sellest on meie jaoks tundmatu maa, sest kaardimaterjal pole kõik adekvaatne," selgitas TTÜ vanemteadur Jüri Vassiljev.

Juba peaaegu poolteist aastat ootavad oma kaevandusaugule lahendust Sonda valla Varinurme küla elanikud. Sealne kuus meetrit pikk ja kolm meetrit lai auk laiutab külaseltsile kuuluval platsil, mis asub sõiduteest 60 meetri kaugusel.

Keskkonnaamet viitab riigi vastutusalas oleva augu likvideerimise venimises vajalike uuringute tegemisele. Vald ei julge omal algatusel raskeid masinaid peale lasta, sest on oht sisse vajuda.

Keskkonnaameti maapõue peaspetsialisti Martin Nurme sõnul tuleb varuda kannatust, sest tegutsema hakatakse siis, kui kogu uuringu käigus saadav info on koos.

"Seda analüüsitakse ning vaadatakse edasi, kas tellida tüüpprojektid, mille alusel hakatakse kõiki neid sulgema, ning millised on prioriteetsed ja millised mitte," ütles ta.

Varinurme varingust vähem kui poolesaja meetri kaugusel elava Laine Topsi sõnul auk aga suureneb ja läheneb tasapisi elumajale. Laste ja loomade auku sattumise pärast mures oleval perenaisel on vaid üks soov.

"Et auk kiiresti kinni saab. Ta on alt tühi ja muudkui vajub ja vajub. Alguses oli ta meeter korda poolteist suur ja nüüd on nii suur nagu ta praegu paistab," rääkis Tops.

Käimasolev kaevandusalade uuring peaks selgust tooma ka selleles, mida teha nõukogude ajal kaevanduse peale rajatud Kohtla-Järve linnajaoga.

Aastakümneid Virumaa kaevandusšahtide olukorda uurinud Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enno Reinsalu rahustab, et ükski maja šahti ei kuku.

Samas möönab ta, et nende peale ehitatud majad vajuvad ning tuleb tegeleda majale tekkivate pragude parandamisega.

"Majad ei kuku kokku, nad lihtsalt veidike pragunevad, seinad liiguvad, kuid mingit ohtu ei ole," kinnitas ta.

"Aga jah, viimasel ajal on sagenema hakanud juhtumid, kui õhukaevud, kui surfid on kukkunud. /.../ Ilmselt peab keskkonnaministeerium kaardistama need kohad, mis võivad lahti kukkuda, et leida need surfid, mis pidi suletama, kuid suleti halvasti, et 20-40 aasta pärast need kukuvad sisse," rääkis Reinsalu.

Ta lisas, et suurem osa Ida-Virumaa kaevandusalast on täitmata.

"Kuid kuni 30 meetri sügavuseni kaevandatud ala ei kuku eriti sisse, aga kui kaevandus on sügavamal kui 30 meetrit, näiteks Estonia kaevandus on juba 60 meetri piirmail, siis seal aeg-ajalt juhtub, et kukub sisse, maapind vajub kuni paari meetri ulatuses. Siis fikseeritakse see kui lokaalne maavärin," selgitas Reinsalu.

Toimetaja: Merili Nael



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: