Ratas: hakkame eelarve positsiooni parandama alates ülejärgmisest aastast
Valitsus asub riigieelarve struktuurset positsiooni parandama alates 2022. aastast, ütles peaminister Jüri Ratas (KE) "Aktuaalse kaamera" otsestuudios tuleva aasta riigieelarvet kommenteerides. Ta kinnitas, et laenuraha toel elamine ei saa kesta pika perioodi vältel.
Ütlesite valitsuse pressiteates, et olete koostanud eelarve, mis aitab koroonakriisi seljatada. Üsna ambitsioonikas ja enesekindel, arvestades, et keegi ei tea mis edasi saama hakkab, kuidas kriis areneb ja mida majandus teeb.
Jah, eks teadmatust on ikka ääretult palju ja rahandusprognoosid, mis selle kuu alguses tulid rahandusministeeriumist võrreldes mõni nädal hiljem Eesti Panga prognoosiga, on kümnetes kordades erinev. Ma arvan, et Covid-19 saab seljatatud siis, kui on välja töötatud vaktsiin. Aga me peame ise olema ka valmis. Ja seda ma oleme järgmise aasta eelarvega kindlasti paremini, kui selle aasta omaga, arvestades neid investeeringuid, mis tehakse haiglatesse ja neid kulutusi, mis tehakse seoses Covid-19-ga, et tagada ka erinevad varud.
Arvestades kriisi ulatust ja teadmatust, siis kas see on ikka õige aeg ellu viia kulukaid valimislubadusi laenuraha toel?
Laenuraha toel täna kogu Euroopa ja enamus maailmast tegelikult toimetab. Teine tee, mida saaks valida, oleks väga kõva kärpimise tee.
Kas te kaalusite üldse kärpimist? Kas kärpe-eelarve oli üldse teemaks valitsuses?
Kui me räägime näiteks majanduskuludest, siis järgmisel aastal on kohustus ministeeriumitel hoida kokku ja see raha panna oma infotehnoloogia arendustesse. Aga kui rääkida suurtest kulunumbritest eelarve mõttes, siis läbi aegade on suurim kaitseinvesteeringute eelarve, esmakordselt on teadus- ja arendustegevuse osakaal ühe protsendini jõudnud ja seda ka pidevalt läbi riigi eelarvestrateegia. Ja saab ka öelda, et läbi aegade on suurim pensionotõus, kui võtta see summana.
Te möönate, et laenurahaga kaetakse ka jooksvaid kulutusi, ometi ei ole see jätkusuutlik. Sellele viitab ka eelarvenõukogu esimees Raul Eamets. Mida te järgnevatel aastatel teete? Kas jätkate laenu võtmist, et sellega pidevalt jooksvaid kulusid katta?
Kui rääkida laenurahast, siis seda saab teha teatud lühikese perioodi vältel, seda ei saa teha pika perioodi vältel. Kui me vaatame riigi eelarvestrateegiat, siis me tegelikult juba aastatel 2022, 2023, 2024 me parandame oma eelarve struktuurset positsiooni. Ja kui me vaatame ka oma laenukoormust näiteks järgmise aasta lõpus, mis on suurusjärgus 24 protsendi juures, siis võib julgelt öelda, et see on jätkuvalt Euroopa Liidu kõige madalam.
Laenuraha moodustab märkimisväärse osa eelarvetest. Kas kõhedaks ei tee kui mõtlete tulevikule, et keegi peab selle ka tagasi maksma?
Täna me peame arvestama sellega, et me peame võimalikult kiiresti toimetama, et tulla sellest väga sügavast majanduskriisist välja. Me peame täna ülikiiresti toimetama, et tulla sellest tervishoiukriisist välja. Ja ma pean seda väga õigeks, et me selles ajahetkes teeme neid tegevusi ka laenuraha eest.
Kas see teadmine, et teie juhitav valitsus ei pea seda laenu tagasi maksma, teeb laenamise ka kergemaks?
Ma ütlen selle laenuprotsendi müstifitseerimise osas, et täna on Euroopa Liidu keskmine laenutasand umbes 80, ma olen päris kindel, et järgmise aasta lõpus see saab olema 90, 100 protsendi vahel. Eesti laenuprotsent järgmisel aastal on suurusjärgus 23,5-24 protsenti.
Teaduse rahastamine üks protsent SKP-st. Kas on teada kuhu täpselt see raha paigutatakse? On see konkreetselt teaduse arendamiseks ülikoolidele, õppejõududele, teadlastele, mitte kuskile ettevõtlusse?
Ma arvan, et see on ajalooline samm. Kui küsida ülikoolidelt, siis ülikoolideks on eraldi raha ette nähtud, see on valitsuse ja ülikoolide vaheline leping ja see summa on 7,8 miljonit. Teadus- ja arendustegevus käib alati koos innovatsiooni ja ettevõtlusega ja see jaotus on väga selgelt 40 protsenti haridus- ja teadusministeerium, 40 innovatsioon ja ettevõtlus ja 20 protsenti on teised ministeeriumid, näiteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium, kultuuriministeerium, kes tegelevad samuti teadustegevusega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov