Riigi laenukoormuse märkimisväärse kasvatamise kohta märkis Kallas, et tema hinnangul on Eesti rigi juhtimises toimunud praeguse valitsuse ajal mõtteviisi drastiline muutus ning suure laenamise tuhinas on tulude-kulude tasakaalus hoidmine muutudnud ebaoluliseks.

"Ma ei suuda loobuda vanamoodsast, ortodokssest lähenemisest, et võlg on võõra oma, laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Usun eelarve tasakaalu põhimõttesse ja laenu peab keegi kinni maksma. Mul on küsimus, et mis edasi saab. On olukord, kus te enam ei hooli sellest, et see pole enam tähtis, et peate omad kulud-tulud tasakaalus hoidma. Millegipärast ma saan võtta laenu ja katta oma kulutusi. On illusioon, et te siis suudate rahuldada kõik vajadused. Aga te ei suuda – kohe tekivad uued (kulud), paljud inimesed ei jää rahule, leidub kohti, kus on ikk raha puudu," rääkis Kallas.

Kallas tõi näiteks Niccolo Machiavelli mõttetera, et valitseja peab olema kitsi ja ei tohi teha kingitusi, sest kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.

"Lõppkokkuvõttes, kui sa jagad raha, keegi sulle selle eest aitäh ei ütle, kõik küsivad, et mis edasi saab ja miks mulle nii vähe anti," ütles Kallas, ja tõi näiteks Porto Franco juhtumi. "Kui tema saab 40 miljonit, siis teine mõtleb, miks mina saan ainult 100 000," nentis Kallas.

Laen ei võluvits, millega saaks arengut ergutada, märkis Kallas. "Kus on arenguhüpe, mida Itaalia ja Kreeka, kes on väga palju laenu võtnud, on teinud? Kui te võrdlete Eestiga, kes ei võtnud laenu, siis kus on see vahe, kus me jäime maha teistest – pigem vastupidi," lausus Kallas, kes pole enda sõnul laenuvõtmise vastu, aga tahaks, et see oleks alllutatud teatud mõtteviisile.

"Ükskord tuleb laen ikkagi tagasi maksta. Kas niisugune mõtteviis (et laenu ei pea tagasi maksma) on ikka väga mõistlik," märkis Kallas.

Kallase sõnul oleks Reformierakond võimule saades "hästi ettevaatlikud". "Meie prioriteet on hoida majandust elus. Kui turismisektor väga kannatab, siis tuleb välja mõelda, kuidas ta selle kolme- või nelja-aastase perioodi üle elab," ütles Kallas.

Kallase sõnul kasutakse Reformierakond praegust heitlikku aega ära struktuurseteks reformideks ning üle vaadataks ka maksusüsteem.

Presidendi otsevalimine eeldaks talle täidesaatva võimu andmist

Kallas sai küll 2016. aastal valimiskogus enim hääli, kuid presidendiks ei saanud. Tema hinnangul jättis toonane valimisprotsess "üsna mageda märgi Eesti demokraatiale". "Kui on olema protseduurid, mille tulemusel president peaks valitama ja need ebaõnnestuvad, siis peaks küsima, miks. Ma arvan, et see on halb, väga halb, kuidas see läks," lausus Kallas, ning lisas, et pettumuseks polnud tema isiklik kaotus valimistel, vaid protsess, kuidas president valiti.

Presidendi rahva poolt valimise kohta märkis Kallas, et see on "tohutult atraktiivne" teema, mille vastu temal pole midagi, kuid see eeldaks täpsustamist, keda täpselt valitakse, sest presidendi valimine rahva poolt annaks rahva mandaadi täitevvõimuta inimesele ning see tekitaks konflikti parlamentaarse riigikorraga.

"Me saame permanentse konflikti inimese, kellel on väga suur mandaat, ja teiselt poolt parlamentaarse riigikorra vahel. Seda peaks sellisel juhul lahendama, et kas valida president, kellel on täitevvõim /.../ Kui me valime presidendi, kellel on suuresti tseremoniaalne roll, siis me programmeerime sisse pideva konflikti. Sellisel juhul on mõistlik, et president valitakse parlamendis," ütles Kallas.

Kallas kinnitas ka veel kord, et ta ei kavatse presidendiks enam kandideerida.