Eestis on ainult koroonasse surnud 17 inimest
Kolm kuud terviseametit juhtinud Mari-Anne Härma tunnistas esimest korda avalikult, et kuigi koroonaviiruse ametliku statistika järgi on see Eestis nõudnud 64 inimese elu, on ainult koroonaviirusest tingitud haigusesse surnud 17 inimest.
"Minu käes olevate andmete järgi on neid isikuid 17, kelle surmapõhjuste seas ei olnud mainitud kaasnevaid haigusi," ütles Härma Eesti Päevalehele antud pikemas usutluses.
Terviseameti enda lehel on siiani lakooniline lause, et "Eestis on koroonaviirus nõudnud 64 inimese elu". Näiteks Leedu toob oma igapäevases statistikas välja, kui palju on inimesi koroonaviirusesse surnud (praegu 92) ja kui palju on surnud inimesi muudel tervislikel põhjustel, kel oli samas ka koroonaviirus (see arv on 19).
Härma rääkis lehele veel, et koroonaviirust on lihtsam põdeda läbi sügisel, kus inimene on kogu suve terve olnud, väljas jalutanud ja trenni teinud ning tema immuunsüsteem sellest tulenevalt ka tugevam.
"Talvel tuleb meil mõnikord võidelda kuue-seitsme eri viirusega ja immuunsüsteem paratamatult muutub nõrgemaks. Ja kui siia tuleb veel ka COVID, siis ma põengi seda raskemini, sest mu enda ressurss on väiksem," selgitas Härma, miks praegu on koroona tõttu haiglates oluliselt vähem inimesi kui kevadel.
Kui eelmisele terviseameti juhile Merike Jürilole sai tema ametis saatuslikuks vastuolud valitsusega, hindas Härma enda kogemuse põhjal koostööd valitsusega viimase poolt toetavaks.
Kuidas märgitakse surma põhjus?
Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov selgitas, et üldjuhul märgitakse inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos, nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul.
"Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste puhul oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse poolt põhjustatud seisundeid," selgitas Denissov.
"Kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada."
Ta lisas veel, et kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitme haiguse märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. "Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk (vähikolle ajus), mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas."
Toimetaja: Urmet Kook