Sõõrumaa esitas enda sõnul taotluse juba tükk aega tagasi ja on praeguseks saanud sellele negatiivse vastuse, sest Kredexi hinnangul ei olnud Patarei puhul tegemist poolelioleva ehitusega.

Sõõrumaa rääkis ERR-ile, et talle öeldi Kredexist, et palju tõenäolisemal saaks ta Ahtri 3 arendusele rahastust.

"Ahtri 3 on Euroopa Hotelli otsas tühi plats, kus parkla on. Kuna seal on kehtiv ehitusluba olemas, seal on mingite vaiatöödega alustatud, et sinna on mul mõistlikum raha küsida. Aga sinna jälle mu käsi ei tõuse küsima," ütles Sõõrumaa.

"Minu sisemine hingeelu lubab küsida heal juhul nendele objektidele, mis tõesti riigis on erilised. Tugevalt muinsuskaitselised ja nii edasi. Mille korrastamine ei tee mitte ainult mulle võimalikku kasu, vaid on ka turismile ja ka linnapildile kasulikud," lisas Sõõrumaa.

Edasi plaanib Sõõrumaa analüüsida, mida edasi teha, sest tema hinnangul on ta siiski 2020 Patarei kindluse ostes endale võtnud siduva kohustuse aastaks 2026 merekindlus valmis ehitada. Plaani on koroona levik tõsiselt pidurdanud.

Üks variant on, et poliitikud leevendavad Kredexi meetme tingimusi.

"Tõepoolest see konkreetne meede on selline, et sellest saabki ainult ehitada Porto Franco. Sellest muud ei saagi ehitada. Sul peab piltlikult öeldes olema soe kraana, pooleliolev ehitusluba ja vähemalt 10 000 ruutmeetrit büroopinda. Sellist teistsugust ehitust polegi," rääkis Sõõrumaa.

Kui riikliku sooduslaenu ei anta, siis võib Sõõrumaa sõnul Patarei rekonstrueerimine ka soiku jääda.

"Praegusel ebakindlal ajal, omade vahenditega praktiliselt ei jaksagi päris. Ja ei ole ka mõistlik seda valmis ehitada. Kinnisvaras on lihtne põhimõte. Pooles osas sa pead teadma, kellele sa ehitajad. Siis sa pead suutma selle usutavalt ära tõestada ka kommertspangale. Paneme omad vahendid juurde ja kommertspank annab ülejäänud. Tänapäeval viia ettekirjutatud lepingud kommertspangale, siis seda võimalust lihtsalt ei ole," ütlse Sõõrumaa.

Kui Sõõrumaa 2026. aastaks Patareid valmis ei ehita, on riigil võimalik 4,6 miljoni euro suurusest lepingust taganeda.

"Loomulikult ma võin minna ka suure nutulauluga, et eriolukorrad ja kõik muud asjad on tinginud seda, seda ja seda," ütles Sõõrumaa. "Aga ma hea meelega ikkagi ehitaks valmis. Ei ole kellegi huvides, et ta seisaks seal järgmised 10-15 aastat samasuguses olukorras, nagu ta täna on."

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Raul Siem esialgu palju lootust Sõõrumaale ei anna, kuid samas ka ei ütle, et Sõõrumaa soodustingimustel mingil hetkel laenu ei pruugi saada.

"Kredex lähtub kriisimeetmete tingimuste kohendamisel turu vajadustest laiemalt, mitte üksiku ettevõtte ärihuvidest," ütles Siem.

Kredex on seni otsustanud anda erakorralist laenu riiklikult olulistele projektidele neljale ettevõtmisele – 40 miljonit eurot Porto Francole, 100 miljonit eurot Tallinkile, Alexela Gruppi kuuluvale Kiviõli Keemiatööstusele 37 miljonit eurot ja Magnetic MRO-le 10 miljonit eurot.

Kokku on Kredex kriisimeetmetena otsustanud praeguseni laenata 292 ettevõtmisele kokku ligi 400 miljonit eurot.