Neljapäeval päikeseloojangu ajal võis märgata erakordselt punast taevast ning ka reedel kattis päikest omamoodi uduvine. See on saastepilv, mis jõudis meieni Lõuna-Venemaalt ja Ida-Ukrainast, kus on tuvastatud ligi 146 metsatulekahju, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti õhukvaliteedi seirejaamad registreerisid saasteosakeste taseme kahekordistumist.

"Eile õhtul hakkas idapoolsetes seirejaamades PT-osakeste tase tõusma, liikus vaikselt üle Eesti ja täna hommikul oli jõudnud Vilsandile. Kui vaadata mudelprognoosi, siis täna ja samuti homme võib oodata, et see sama fooniline tase, mis Lõuna-Venemaalt ja Ida-Ukrainast tuleb, liigub jälle üle Eesti," rääkis keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Maastikupõlengutest tekib peamiselt süsihappegaas, ent lisaks eraldub peeneid osakesi. Kui CO₂ sellistes saastepilvedes ohtliku tasemeni ei jõua, siis peened osakesed, millega kaasnevad erinevad kantserogeensed ühendid, on need, mis võivad tervist mõjutada.

"Aga ütleme, et ta ei ole ohtlikum, kui näiteks kütteperioodil läheb samamoodi saasteainet üles. Samamoodi lihtsalt lisasaaste ja lisarisk, mis ei tähenda, et me kohe ära sureme selle pärast," ütles Teinemaa.

Paar nädalat tagasi oli Eesti kohal ka Ameerika Ühendriikide põlengute suitsupilv, ent kuna need tulekahjud olid intensiivsemad, kerkis tahmapilv piisavalt kõrgele, et erinevalt praegusest suitsupilvest see maapinna lähedast õhukvaliteeti ei mõjutanud.

Teinemaa tõdes, et aina pikemad ja tihedamad saasted võivad inimeste tervist tugevamalt mõjutama hakata.

"Iga tase, mis õhus on, ei ole meile kasulik. Aga pigem on see, kui väga pikka aega need tingimused kestavad. Kui saaste on tavapäraselt võib-olla kolm-neli korda üle keskmise taseme, siis hakkab see juba mõjutama elanikkonna tundlikumaid rühmasid. Näiteks, kellel astma on, sellel astmahood sagenevad. See ei ole nii, et klõps ja nüüd kõigil juhtub. Pigem on nii, et vaikselt see risk tõuseb ja esimesena kannatavad nõrgemad," selgitas Teinemaa.