Viirusevastased meetmed on surunud Euroopa majanduse põlvili – kivisöel põhinev energiatootmine on vähenenud 40 protsenti ning naftatarbimine kolmandiku võrra.

Suletud tehased ja tühjad teed on aga andnud ootamatu boonusena palju puhtama õhu, teatas Energia ja Puhta Õhu Uurimiskeskus (CREA, Centre for Research on Energy and Clean Air) oma raportis.

Uuringu järgi on lämmastikdioksiidi (NO2) ja peenosakeste PM2,5 saaste langenud vastavalt 37 ja kümme protsenti. Mõlemad mürgised kõrvalproduktid kaasnevad nii söe, vedelkütuste kui ka gaasi põletamisega. 

"Need mõjud on paljudes maailma paikades kas sama suured või veel suuremad," ütleb uuringu juhtiv autor Lauri Myllyvirta, kes on CREA vanemanalüütik. 

Näiteks Hiinas langes NO2 ja PM2,5 tase kõige karmimal sulgemisajal vastavalt 25 ja 40 protsenti ning Hubei provintsis, kust viirus alguse sai, oli langus veel teravam.

"Seega näeme me palju suuremat välditud surmade arvu," ütles Myllyvirta.

Õhusaaste vähendab vastavalt eelmisel kuul valminud uurimusele eluiga keskeltläbi kolm aastat ning põhjustab aasta jooksul 8,8 miljonit enneaegset surma.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab selliste surmade arvu aastas küll 4,2 miljonile, kuid jätab arvestamata mõju südame ja veresoonkonna haigustele, mida hiljutine uurimus näitab.

Kõige halvem on see mõju Aasia riikides, lühendades Hiinas keskmist eluiga 4,1 aasta võrra, Indias 3,9 ja Pakistanis 3,8 aasta võrra.

Euroopas vähendab saaste oodatavat eluiga kaheksa kuu võrra.

"Meie uuring näitab tohutut kasu rahvatervisele ja elukvaliteedile, mis saavutatakse, kui fossiilkütuste kasutamist järsult ja jätkusuutlikult vähendada," ütles Myllyvirta.

WHO tervise keskkonna- ja sotsiaalmõjude üksuse juht Maria Neira, kinnitab, et majanduse taaskäivitamisel peaksid valitsused nende tulemustega arvestama.

"Kui me tõesti hoolime meie kogukondade ja maade tervisest ning üleilmsest olukorrast, siis peame leidma vahendid, et tagada planeedi energiakasutus ilma fossiilsete kütusteta."

Muude enneaegsete surmadega võrreldes tapab õhusaaste üle ilma 19 korda rohkem inimesi aastas kui malaaria, kümme korda rohkem kui HIV/AIDS ning kolm korda rohkem kui alkohol. 

Harvardi Ülikooli uuring võrdles 3000 USA piirkonda ning leidis, et PM2,5 saaste on seotud COVID-19 surmade tasemega. Teadlased kirjutavad, et pikaajaline õhusaaste tõstab haavatavust COVID-19 kõige teravamate tagajärgede näol.

PM2,5 osakesed tungivad sügavale kopsudesse ning sisenevad vereringesse, põhjustades südame ja versoonkonna ning hingamisprobleeme. 2013. aastal määratles WHO PM2,5 ka vähki põhjustava saastena.

Indias Uttar Pradeshi osariigis, kus elab 200 miljonit inimest, vähendab peenosakeste saaste eluiga koguni 8,5 aasta võrra, aga 74 miljoni elanikuga Hiina Hebei provintsis ligi kuue aasta võrra. Sellisele järeldusele jõudsid Chicago Energiapoliitika Instituudi teadlased, kes on välja töötanud õhukvaliteedi eluindeksi (Air Quality Life Index).

Vähem kui kaks protsenti Hiina linnadest vastab WHO juhistele PM2,5 taseme osas ning 53 protsenti vastab Hiina enda tagasihoidlikumale ohutuslimiidile.

ÜRO järgi ei tohiks PM2,5 tihedus ületada 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta (25 mcg/m3) õhus iga 24-tunnise perioodi kohta. Hiina on pannud lävendiks 35 mcg/m3.

CREA uus analüüs sobitab ilmastikutingimused ja muutused emissioonis õhusaastest tulenevate tervisekahjustustega.