"Olukorrast riigis": palju laenuraha tähendab rumala kulutamise ohtu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Palju kokkulaenatud raha ei tähenda ilmtingimata mõttekaid investeeringuid, kui vaadata järgmise aasta riigieelarvet, leidsid saatejuhid Harry Tuul ja Andrus Karnau saates "Olukorrast riigis".

Harry Tuul märkis, et tema arvutuste järgi saaks järgmise aasta riigieelarvesse planeeritud raha ilma Euroopa Liidu toetuste ja laenurahata otse juba augusti lõpuks. Samas kasvab toetuste ja laenuraha arvel eelarve mullusega võrreldes üle kümne protsendi, märkis ta.

Defitsiidis eelarve kohta ütles Tuul, et tema hinnangul on see "kaval lüke", mida harrastas juba eelmine Ratase valitsus, kus ülekulutamine jättis eelarvemiinusega tegelemise järgmisele valitsusele.

"Aga järgmine valitsus tuli ka Ratase valitsus, siis oli struktuurne miinus, mida üritati hakata vähendama, aga siis tuli kriis vahele ja nüüd ei ole mingit piiri enam laenamisel ja kulutamisel," ütles Tuul.

Andrus Karnau lausus, et kui valitsusel on korraga palju raha, mida jagada, siis on oht, et seda hakatakse kiiruga ja rumalalt kulutama. Tema sõnul kaovad piirid ja raha hakatakse jagama üsna suvalistesse kohtadesse, nagu näiteks miljon eurot Jõgeva kirikule.

Tuul ütles, et taolised jagamised tunduvad tegelikult arusaadavad, kuivõrd olemasoleva projektiga ettevõtmistele saab kohe raha anda, samas kui mitusada miljonit nõudvad 2+2 maanteed on praegu ilma projektideta.

Karnau märkis, et Keskerakonna poliitiline projekt ehk sajaeurone pensionitõus on samuti enam-vähem graafikus ning nõuab järgmise kahest riigieelarvega veel 35 eurot, et olla valimisperioodi lõpuks täidetud valimislubadus.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: